Kuidas Euroopa Komisjon võiks saada põhiõiguste liidriks

Komisjon kirjutab ümber oma põhiõiguste harta rakendamise strateegia. Libertiese uus poliitikat käsitlev dokument sätestab, milliseid uusi vahendeid ja tavasid peab komisjon rakendama, et kodanike õigusi ellu viia.

Põhiõiguste harta on ELi inimõiguste kataloog – kaasaegne õigusakt, milles loetletakse 50 põhiõigust, mida ELi institutsioonid ja valitsused peavad edendama, austama ja kaitsma, miliganes nad tegutsevad ELi pädevuse ja kohustuste piires.

Enam kui 10 aastat on möödunud ajast, mil harta muutus siduvaks seaduseks. Komisjoni esimene strateegia harta tõhusaks kohaldamiseks võeti vastu 2010. aastal. Mõte oli selles, et EL on eeskujuks ja muudab põhiõigused ELi tegevust juhtivaks. EL on teinud teatud edusamme põhiõiguste austamisel, kaitsmisel ja edendamisel. Kuid EL ei suuda sageli astuda samme õiguste kaitsmiseks, jätab kasutamata võimalused parandada õiguste kaitset ja rikub ise õigusi.

Hiljem sel aastal võtab komisjon vastu uue strateegia põhiõiguste harta kohta. Selle kujundamiseks küsis komisjon ettepanekuid õiguste ja demokraatia eest seisvatelt organisatsioonidelt. Libertiese uus dokument on vastus komisjoni panustamispalvele.

Laadi kogu dokument siit alla.

Selles dokumendis tehakse kindlaks peamised puudused ja soovitatakse konkreetseid vahendeid ja tavasid, mida komisjon saaks nende tarvis rakendada. Meie põhipunktid on:

1) Komisjon peaks põhiõiguste edendamiseks täiel määral oma volitusi kasutama

Põhiõigusi rikutakse mitmetes valdkondades, kus riiklikud seadused ei ole nende kaitsmiseks piisavalt head. Näiteks võimsate era- või avaliku sektorite osalejate poolt esitatud kuritahtlikud kohtuasjad, et üritada vaigistada selliseid valvekoeri nagu meediategelased ja kodanikuvabaduste aktivistid (tuntud lühendiga SLAPP – strateegilised kohtuasjad avalikkuse osalemise vastu). Enamikus ELi riikides ei ole nende tavade ärahoidmiseks ega sanktsioneerimiseks seadusi. Komisjonil on võim teha ettepanekuid ELi ühiste eeskirjade kohta, millega strateegilisi kohtuasju avalikkuse osalemise vastu (SLAPPe) keelustada, kuid ta ei ole seda veel teinud.

Komisjon võiks:

  • kasvatada oma asjatundlikkust põhiõigustest, toetudes süsteemsemalt sõltumatute ekspertide nõuannetele ja veendudes, et asutusesisesed eksperdid töötaksid kõikides komisjoni talitustes;
  • välja töötada iga-aastase strateegilise töökava, mis aitab selgitada, kuidas ELi seadused ja poliitika saavad paremini kaasa aidata põhiõiguste austamisele ja edendamisele;
  • investeerida suhtlusse avalikkusega põhiõiguste teemal, kaasa arvatud aastaaruannete kaudu, mis võivad suurendada komisjoni vastutust, läbipaistvust ja üldsusepoolset osalemist.

2) Komisjon peaks parandama kehtestatud menetluskorda, et minimeerida ohtu, et ELi institutsioonid ja organid ise hartat rikuvad

Kõik ELi institutsioonid ja organid on kohustatud hoiduma põhiõigusi rikkuvate seaduste, meetmete või tavade vastuvõtmisest. Sellegipoolest ilmuvad päevavalgele juhtumid, kus põhiõiguste rikkumist saab seostada ELi institutsioonide tegevuse või hooletusega. Hiljutises raportis kritiseeris ÜRO järelevalveasutus ELi selle eest, et ta andis Ungarile raha, et see saaks jätkata riigis puuetega inimeste eraldamist, vastupidiselt põhiõigustele ja rahvusvahelistele õiguslikele kohustustele.

Komisjon võiks:

  • parandada protsessi kvaliteeti, mille abil ta hindab ELi õigusaktide ja poliitika mõju põhiõigustele;
  • paremini kasutada oma volitusi, et vältida põhiõiguste kaitsemeetmete nõrgenemist ELi valitsuste ja Euroopa Parlamendi vahel ELi õiguseelnõude üle peetavate läbirääkimiste käigus;
  • süsteemselt hinnata ELi õigusakte ja poliitikat nende mõju poolest põhiõigustele;
  • jälgida ELi ametite ja asutuste tegevust tihedamalt ja suurema läbipaistvusega.

3) Komisjon peaks andma valitsustele üksikasjalikumaid juhiseid selle kohta, kuidas rakendada ELi õigust viisil, mis ei riku põhiõigusi, ja jõustama seadust järjekindlalt, kui valitsused seda rikuvad

Komisjonil on kohustus takistada ELi valitsustel hartat rikkuda, kui nad tegutsevad ELi õigusega reguleeritud valdkondades, ning karistada neid, kui nad rikkumisi toimi panevad. Komisjonil on juba olemas kõik vahendid, mida ta selleks vajab. Probleem seisneb selles, et ta sageli neid ei kasuta. Näiteks tõkestavad mitmed ELi riigid (näiteks Tšehhi Vabariik, Ungari ja Itaalia) roma laste koolitamist teistega sarnaselt, muu hulgas eraldades neid erikoolidesse või ainult romadest koosnevatesse klassidesse. Kuigi Euroopa Inimõiguste Kohus on seda korduvalt hukka mõistnud, ja hoolimata asjaolust, et see on ELi õigusega keelatud, ei ole komisjon siiani ühtki riiki selle eest kohtusse kaevanud.

Komisjon võiks:

  • anda ametlikke juhiseid põhiõiguste järgimise kohta ELi õigusaktide põhielementide kohaldamisel, et aidata rikkumisi ära hoida;
  • sanktsioneerida valitsusi, mis hartat süstemaatiliselt rikuvad;
  • anda raha organisatsioonidele (näiteks õiguste ja demokraatia eest seisvatele organisatsioonidele), mis edendavad põhiõigusi riiklikul tasandil.

Laadi kogu dokument siit alla