Läbimurre samasooliste paaride jaoks Eestis

Eesti on katki rebinud oma eelneva poliitika ja juriidilise praktika ja lõpuks otsustanud anda eestlaste samasoolistele registreeritud partnertitele tähtajaline elamisluba, mis võimaldab neil Eestis pereelu elada.

Augusti alguses rahuldas Politsei- ja Piirivalveamet Sarah Raua tähtajalise elamisloa taotluse. Sarah Raud on Ameerika Ühendriikide kodanik, kes on kooselulepingu kohaselt abielus Eesti kodanikust Kristiina Rauaga.

Ameerika Ühendriikides abiellunud paarile keelduti Eestis tähtajalist elamisluba väljastamast

Sarah ja Kristiina Raud abiellusid USA-s ametlikult 2015. aastal ja otsustasid elama asuda Eestisse. Kuid Politsei- ja Piirivalveamet keeldus Sarah’le tähtajalist elamisluba väljastamast ja seega pöördus paar oma õiguste kaitsmiseks kohtusse. Möödunud aastal väljastas Eesti kohus lõpliku kohtuotsuse, milles märkis, et Eesti riik ei tunnusta paari abielu tähtajalise elamisloa väljastamise alusena.

Juriidiline võitlus mõjub paarile rängalt

Kuigi nende kahe aasta jooksul tuli Sarah’l korduvalt Eestist lahkuda, mis tekitas emotsionaalseid raskusi ja rahalist kulu, läks paar jällegi kohtusse õigluse, õiguste, oma armastuse, perekonna ja samas olukorras olevate paaride nimel. 2018. aasta 5. juunil registreerisid nad oma ühise elu kooselulepingu alusel, mille põhjal taotles Sarah Eesti riigilt legaalselt riigis elamiseks tähtajalist elamisluba. Politsei- ja Piirivalveametil kulus avalduse läbivaatamiseks terve aasta (seadustes sätestatud ühe kuu asemel), kuid lõpuks Sarah taotlus rahuldati. Seda tehes viidati otsusele, millega Riigikohtu üldkogu tunnistas, et seaduse osa, mis ei anna alust tähtajalise elamisloa andmiseks Eesti kodaniku samast soost registreeritud elukaaslasele, on põhiseadusevastane.

Positiivne tulemus samasoolistele paaridele Eestis, kuid Euroopa otsusega võib minna aastaid

Advokaat Liisa Linna, kes esindas paari kohtuvaidluse kestel, aitas Sarah’l ja Kristiinal pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse olukorrale juriidilise hinnangu saamiseks. Praegune uudis ei mõjuta Euroopa Inimõiguste Kohut ja seal reaalse kohtuotsuseni jõudmine võib võtta aastaid.

Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper kommenteeris, et „on positiivne, et riik on kooseluperedega inimlikumalt ja väärikamalt käituma asunud. Ei ole ju ühtegi mõistlikku põhjust, miks peaks samasoolisi paare, kus üks elukaaslane on välismaalane, kohtlema halvemini kui teisi.“

Kristiina ja Sarah on rahul, et riik on oma praktikat muutnud, kuigi otsus saabus nende jaoks liiga hilja. „Meil on väga hea meel, et riik on kooseluperede suhtes oma lähenemist muutnud ja Sarah’l oleks lõpuks ometigi võimalik püsivalt Eestisse elama asuda. Kuid protsess võttis aega ning selle aja jooksul talusime palju ebakindlusest tulenevat stressi ning kasvasime lahku. Otsustasimegi protsessi vältel lahku minna.“


Kuigi kooselulepingu seadus võeti Riigikogus vastu 2014. aasta 9. oktoobril ja see jõustus 2016. aasta 1. jaanuaril, ei ole Riigikogu siiani vastu võtnud mingeid rakendusakte. See tähendab, et sätteid, mis reguleerivad kooselulepingu seadust igapäevastes praktilistes olukordades, ei ole ellu viidud.