Näotuvastusjärelevalve kohtleb kõiki kui kahtlusaluseid

Privaatsus on põhiõigus, mis kuulub igaühele meist. Valitsused ei või seda õigust rikkuda miliganes see neile sobib. Kui ametivõimud tahavad kellegi järele luurata, peaksid nad selleks loa saama.

Me kõik tahame vabadust elada oma igapäevast elu ilma, et meie järel luuratakse. Kuid näotuvastusjärelevalve võtab meilt selle vabaduse. See kohtleb kõiki kui kahtlusaluseid ja hävitab arusaama, et inimesi tuleks pidada süütuteks, kuni nende süü pole tõestatud.

Meid sunnitakse oma vabadusest loobuma, ning vastutasuks lubab valitsus meile turvalisust. Nii nad vähemalt väidavad.

Tarkvara on vilets

Nimelt on näotuvastustarkvara tõhusus äärmiselt kahtlane. Puuduvad konkreetsed näited selle kohta, kuidas seda kasutati otseselt terrorirünnaku ärahoidmiseks, kuid sel on olnud palju edu politsei ressursside valede juhtlõngadele suunamisel.

Hoolimata asjaolust, et näotuvastusjärelevalve on järk-järgult laienenud üle kogu Euroopa, ei ole tulemused olnud julgustavad.

Seda kasutati 2017. aasta Meistrite Liiga finaali ajal Walesis, kus see tekitas 2297 valevastet. ÜK politsei Lõuna-Walesis katsetas näotuvastusjärelevalvet 2017. aasta maist kuni 2018. aasta märtsini. Süsteem märkis 2685 inimest ära kriminaalasjas kahtlustatavatena, kuid 2451 olid valevasted.

Nendest tulemustest hoolimata jätkavad ametivõimud näotuvastustarkvara täpsuse kiitmist. Saksamaal, kus valitsus plaanib tehnoloogiat paigaldada 14 lennujaama ja 134 rongijaama, väidavad ametivõimud, et tarkvara on 80% juhtudest täpne.

Kuid aktivistlik häkkerite ühendus väidab, et valitsus eksitab avalikkust. Kui kõik kolm näotuvastussüsteemi pakkujat töötaksid koos, oleks võimalik sellist tulemust saavutada. Kuid iga üksiku süsteemi täpsus ei ületa 68,5%.

Isegi kui tarvara jõuaks õigele tulemusele kaheksal juhul kümnest, oleks see täiesti vastuvõetamatu. Oletame, et tarkvara on veelgi parem – 99,99% täpne. See tähendaks üht valevastest 10 000 näoskaneerimise kohta.

10 miljoni lennureisija skaneerimisel tähendab 99,99%-ne täpsus 1000 valevastet. Ja pea meeles, et seda tehnoloogiat kasutataks kõige rahvarohkemates kohtades – lennujaamades, rongijaamades, ostukeskustes, suure jalakäijate arvuga kohtades.

Mida teeb EL?

EL on otsustamas selle üle, kuidas reguleerida näotuvastustehnoloogiat, kuid praegu lubavad nad liikmesriikidel jätkata juba olemasoleva tarkvara kasutamist kehtivate reeglite kohaselt.

Jaanuaris lekkis EL-i valge raamat, paljastades, et Euroopa Komisjon kaalub näotuvastustehnoloogia avalikes kohtades kasutamise viieaastast keelustamist.

Keelu eesmärk on anda reguleerivatele asutustele aega välja mõelda, kuidas takistada valitsustel ja ettevõtetel näotuvastustarkvara kuritarvitamast. Kuid isegi kavandatava keelu ajal võib teha erandeid julgeolekuga seotud küsimustes ja uurimuste ning arendustegevuse jaoks.

Erandeid arvesse võttes on raske uskuda, et näotuvastusjärelevalve kasutamine peatatakse sellistes kohtades nagu lennujaamad ja muud rahvarohked transporditerminalid. Valitsused väidavad tõenäoliselt, et selline kasutamine on vajalik julgeolekuks.

Sellegipoolest on lootust jõulisematele suunistele EL-ilt tulevikus. Komisjoni asepresident digitaalsetes asjades Margarethe Vestager on öelnud, et tema arvates rikub näotuvastusjärelevalve EL-i andmekaitsemäärust – isikuandmete kaitse üldmäärust.

Kui Euroopa Kohus sellega nõustub, võib see piirata näotuvastuskaamerate kasutust liikmesriigi tasemel. Kuid selline kaugeleulatuv otsus tundub ebatõenäoline.

Privaatsus kuulub igaühele meist

Privaatsus on põhiõigus, mis kuulub igaühele meist. Valitsused ei tohi seda rikkuda miliganes see neile sobib. Kui võimud tahavad kellegi järele luurata, peaks neil olema vaja esitada tõendeid, mis nende kahtlusi toetavad, ja alles siis saaks neile anda loa rikkuda oma kahtlusaluse privaatsust.

Vahel on kõige passiivsemad ja märkamatumad meie õiguste rikkumised kõige kahjulikumad. Näotuvastusjärelevalve muudab meie vabad ühiskonnad politseiriikideks. See võimaldab valitsusel sind filmida ja talletada sinu andmeid ilma sinu teatmata või nõusolekuta. See on ebaseaduslik, ebaõiglane ja sellel ei ole kohta demokraatias.

Pead sisu nägemiseks nõustuma kolmandate osapoolte küpsistega.