Privaatsuse võit! Andmete säilitamise seadus Eestis vaadatakse põhjalikult läbi

Peale pikaajalist survet Eesti Inimõiguste Keskuselt ning teistelt on Eesti Justiitsministeerium koostanud eelnõu, millega parandadatakse elektroonilise side seaduse sätteid, mis nõuavad massikommunikatsiooni metaandmete säilitamist.

Eesti Inimõiguste Keskus (EIK) on reeglite muutmisele üles kutsunud alates 2014. aastast, mil Euroopa Kohtu otsus kuulutas kehtetuks andmete säilitamise direktiivi, millel Eesti õigus põhineb. Eestis kasutatakse sidevahendite metaandmeid (kaasa arvatud tundlikke asukoha andmeid) mitte ainult raskete kuritegudega võitlemisel, vaid ka vähemtähtsate kuritegude, väärtegude ja tsiviilhagide jaoks.

Ettepanek kinnitab, et praegune sideandmete säilitamise süsteem ei ole kooskõlas Euroopa Kohtu kohtupraktikaga. Ettepanek sisaldab lühikest kava astmelisest proportsionaalsest säilitamise ja andmete kasutamise süsteemist, kuid see ei ole detailne.

Eesti Inimõiguste Keskus väitis oma arvamuses ettepaneku kohta, et keegi ei võida, kui inimõigusi ja sisejulgeolekut teineteisele vastu seatakse. Massijälgimine (kaasa arvatud massiline andmete säilitamine) rikub riigi ja kodanike vahelist usaldust, seega ei tohiks see olla demokraatlikus ühiskonnas kasutusel.

Eesti Inimõiguste Keskus väitis, et valimatut üldist jälgimise nõuet sideteenuste pakkujatele ei tohiks olla ja et seadus peaks piiritlema kas, millal ja kuidas sideteenuste pakkujate poolt juba töötletud ja hoiustatud sideandmeid võib konkreetsetel juhtudel puutuda ja kasutada. Sealjuures rõhutasime vajadust parema järelevalve ja teavitamise järele.

Eesti Inimõiguste Keskus tõstatas ka selle teema, et nõuetele mittevastavad seadusesätteid ei tohiks rakendada seni, kuni on paigas uued sätted, mis kaitsevad inimõiguste rikkumise eest.