Democracy & Justice

Paremäärmuslik valitsuspartei avaldab survet Bulgaaria Helsingi komiteele

Püüd saata laiali Bulgaaria suurim inimõiguste organisatsioon on viimane rünnak kodanikuühiskonna – ja euroopalike väärtuste vastu – EL-i valitsuse poolt.

by LibertiesEU

Moonuta fakte, kutsu neid värvikate nimedega, istuta meediasse valeinformatsiooni, võta nende töö takistamiseks vastu õiguslikult kahtlasi määruseid – see on populistide eelistatuim strateegia kodanikuühiskonna diskrediteerimiseks.

Ja see on Bulgaarias täies mahus nähtav. Valitsev koalitsioonierakond VMRO (Bulgaaria rahvuslik liikumine) püüab laiali saata Bulgaaria Helsingi komiteed, suurimat ja prestiižseimat inimõiguste organisatsiooni riigis, ja Libertiese võrgustiku liiget. See on viimane murettekitav näide Euroopa valitsusest, mis üritab vaigistada kodanikuühiskonna organisatsioonide kriitilisi hääli.

Poliitika ja reklaam

VMRO, mida juhib asepeaminister Krasimir Karakachanov, peab Bulgaaria Helsingi komiteed ning teisi õiguste organisatsioone valitsuse jaoks tarbetuks tüütuseks ja rahva solvanguks. Kuid selle praegune jõupingutus Bulgaaria Helsingi komiteest lahti saada tundub ka, vähemalt osaliselt, olema reklaamitrikk, et kasutada ära meedia praegust keskendumist Paul „Jock“ Palfreemani juhtumile.

Palfreeman, Austraalia kodanik, mõisteti 2009. aastal süüdi Bulgaaria õpilase mõrvamise eest kaks aastat varem. Ta mõisteti 20 aastaks vangi, kuigi on alati väitnud, et ta on süütu. Bulgaaria Helsingi komitee andis talle õigusabi, esmalt tema katses saavutada seaduslik üleviimine Austraaliasse, et seal oma karistust teenida, ja hiljem, et tagada Bulgaarias tingimisi vabastamine.

19. septembril andis Sofia apellatsioonikohtu kolmest kohtunikust koosnev kogu Palfreemanile tingimisi vangistuse. Otsustas vallandas natsionalistide ja paremäärmuslaste tagasilöögi, kusjuures VMRO oli kohtuotsuse hukkamõistmisel kõige häälekam. Ja nüüd üritab erakond meedia tähelepanu ära kasutada, rünnates organisatsiooni, mis aitas Palfreemani vabastamist saavutada.

Bulgaaria peaprokurör teatas 8. oktoobril, et ta ei algata BHC suhtes registrist kustutamise menetlust. Kuid see oli lühiajaline võit. Peaaegu kohe ütles VMRO, et võtab oma taotluse otse kohtusse – mis on võimalik Bulgaaria seaduste kohaselt. Jätkuv oht BHC-le põhjustas rahvusvahelise reaktsiooni, mille tulemusena deklareeris 110 valitsusvälist organisatsiooni solidaarsust BHC-ga.

Attacks can have sinister consequences

See ei ole mitte esimene kord, kui VMRO on Bulgaaria Helsingi komiteed rünnanud. 2014. aastal kirjutas erakond riigi maksuametile, nõudes, et nad auditeeriks organisatsioonide rahaasju. Audit ei tuvastanud mingeid rikkumisi. 2016. aastal palus VMRO prokuratuuril süüdistada BHC direktorit Krassimir Kanevit „sabotaaži“ eest. VMRO sõnul ei olnud kõnealune „sabotaaž“ midagi enamat kui see, et Kanev kutsus üles tugevamale LGBT õiguste kaitsele Bulgaarias. Prokurör keeldus seda taotlust rahuldamast.

Isegi kui praegused VMRO jõupingutused läbi kukuvad, teevad need siiski kahju. Iga avalik rünnak kodanikuühiskonna organisatsiooni vastu tugevdab valesüüdistusi nende gruppide vastu. Ja iga avalik rünnak külvab kahtlusi nende gruppide vastu avalikkuses. Ja sel võivad olla kurjakuulutavad tagajärjed, kaasaarvatud füüsiline vägivald inimõiguste aktivistide vastu – nagu juhtus Kaneviga 2016. aastal.

EL on rajatud just nendele väärtustele, mille kaitsmise nimel kodanikuühiskonna organisatsioonid iga päev töötavad: demokraatia, õigusriik, põhiõigused, võrdsus. Ja sellegipooles isegi täna, kui need väärtused on üha enam seestpoolt tuleva rünnaku all, ei tee EL kaugeltki mitte piisavalt nende kaitsmiseks. Liidu uus väärtuste fond, mis aitab toetada EL-is tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide tööd, peaks olema täielikult rahastatud ja volitatud kaitsma euroopalikke väärtusi.

Meie Libertieses loodame, et terve mõistus võidab poliitilise manipuleerimise üle, ja et kodanikud hakkavad mõistma, et prestiižse inimõiguste organisatsiooni ärakeelamine EL-i liikmesriigis ei ole ainult vastuvõetamatu rünnak sellele grupile, vaid rünnak euroopalikele väärtustele.