Õigusriigi põhimõte Ungaris: Euroopa Parlamendi liikmed kutsuvad nõukogu üles tegutsema

Juhtivad Euroopa Parlamendi liikmed kutsuvad liikmesriike üles astuma nõukogus samme demokraatia, põhiõiguste ja kohtuliku sõltumatuse vähenemise vastu Ungaris.

Kolmapäeval, 30. jaanuaril pidas Euroopa Parlament oma täiskogu miniistungil tunnipikkuse arutelu viimaste arengusuundade üle õigusriigi põhimõtte valdkonnas Ungaris. Peamised parlamendiliikmed kutsusid EL-i eesistujariiki Rumeeniat üles viima Ungarit tagasi nõukogu päevakorda, mis on järjekordne surveavaldus pärast eelmise aasta septembris vastu võetud resolutsiooni, milles nõuti õigusriigi sanktsioonide kehtestamist Ungari suhtes. Selle menetlusega, mida tuntakse artikkel 7 menetluse nime all, lubatakse EL-i liikmesriikidel otsustada, kas riik rikub EL-i väärtusi ja põhiõiguse ning kas seda tuleks karistada.

Austria Sotsiaaldemokraatliku Partei ja Euroopa Parlamendi liige Josef Weidenholzerof ütles: „Ungari on muutumas demokraatia fassaadiks."

Veelgi kõnekam on see, et teine Euroopa Rahvaparteisse kuuluv Euroopa Parlamendi liige Ingeborg Grassle, kes teostab järelevalvet EL-i vahendite kasutamise üle, ütles esindajatele, et Ungaril „on probleeme pettuse, korruptsiooni, riigihangete ja asjaoluga, et kohtusüsteem ei taha tegeleda kuritegudega, võibolla seetõttu, et seal on inimesi, kes kaitsevad kurjategijaid.“

Nõukogul on kõik elemendid oma hinnangu andmiseks

Olles üksikasjalikult kuulanud kõiki viimaseid uudiseid seoses Ungari demokraatia, kohtuliku sõltumatuse ja õigusriigiga, ütles Frans Timmermans, Euroopa Komisjoni esimene asepresident: „Ma usun, et nõukogul on nüüd kõik elemendid, et alustada oma hinnangu andmist.“

Timmermans hoiatas parlamenti, et olukord Ungaris on pärast Sargentini raporti vastuvõtmist halvenenud. Ta lisas, et Euroopa Komisjon on praegu dialoogis Orbáni valitsusega „Peatage Sorose“ pakti üle, mis kriminaliseerib varjupaiga- ja elamisloa taotlusi toetavate orgorganisatsioonide tegevust. Valitsusel on nüüd 60 päeva aega vastata, mille järel võib rikkumisjuhtumi suunata Euroopa Kohtusse.

Lisaks loetles Timmermans mitmesuguseid teemasid, kus Ungari suhtes on käimas rikkumismenetlus. Näiteks analüüsib Euroopa Komisjon nii-nimetatud orjaseadust, mis võimaldab ettevõtetel nõuda rohkem ületunnitööd, kuid viivitada töötajatele selle eest maksmisega kuni kolm aastat. Seadus põhjustas Ungaris eelmise aasta lõpus massilisi tänavaproteste. Kõrgharidusõiguse muudatus on samuti kontrollimise all ja Timmermans ütles täiskogule:

„Ülikooli lahkumine valitsuse meetmete ja süstemaatilise surve tõttu on EL-i ajaloos pretsedenditu ning on kurb ja murettekitav, et see võib EL-is juhtuda.“

Euroopa Komisjoni esimene asepresident – koos mitme Euroopa Parlamendi liikmega – tõstatas teema üle 400 meediaväljaande ühinemisest Ungaris ühe meediakanali alla, mida juhivad valitsusega seotud inimesed. Mitmed EL-i esindajad väljendasid muret asjaolu üle, et riigi konkurentsi ja meedia asutustel ei lubata ühinemist uurida.

Lõpetuseks tõstatasid mitmed Euroopa Parlamendi liikmed ja Timmermans uue halduskohtusüsteemi loomise küsimuse, mis algab 2020. aastal – kartes, et valitsus võib ise valida kohtuasju ja veelgi kompromiteerida kohtusüsteemi sõltumatust riigis.

Ungari hoidis debatis madalat profiili

Erinevalt minevikust, kui peaminister Viktor Orbán soovis oma otsuseid Euroopa Parlamendis kaitsta, valiti seekord valitsust esindamat Fideszisse kuuluv Euroopa Parlamendi liige Tamas Deutsch. Deutsch ütles, et tema riik on taas päevakorral, et teenida Euroopa valimiskampaanias „vasakpoolse liberaalse enamuse“ vajadusi ja süüdistas oma kolleege soovis „ähvardada, santažeerida ja karistada riike, mis rännet tagasi lükkavad.“