#MeieOtsustame: Miks tahame elada demokraatlikus ühiskonnas? 2. osa.

On tõenäoline, et sinu elu mõjutab sügavalt sinu sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik keskkond. Kui sul ei lubata osaleda otsustes, mis mõjutavad seda keskkonda, otsustavad sinu elu üle teised.

Eelmisel nädalal viitasime sellele, et on olemas kaht liiki põhjuseid, miks tahta elada demokraatlikus ühiskonnas. Esiteks võime tahta demokraatiat, kuna usume, et see aitab saavutada seda, mida tahame saavutada. Sellisel juhul pooldame demokraatiat kasulike põhjuste tõttu. Ja teiseks võime tahta elada demokraatlikus ühiskonnas, kuna demokraatia on moraalselt soovitav, sõltumata eesmärkidest, mida tahame saavutada. Sellisel juhul toetame demokraatiat sisemiste põhjuste tõttu. Eelmises artiklis rääkisime pikemalt kasulikest põhjustest, mis võivad inimestel demokraatia toetamiseks olla. Nagu lubatud, selles artiklis räägime pikemalt sisemistest põhjustest.

Niisiis, milliste võimalike sisemiste põhjuste tõttu võime demokraatiat toetada? Miks on demokraatia meile sisemiselt väärtuslik?

Paljud usuvad, et demokraatia väärtus tuleneb tema võimest lasta igaühel olla omaenda valitseja. Mitte lasta teistel otsustada kuidas sa elad on lihtne – kui elad asustamata saarel. Kuid kui elad ühiskonnas, mõjutab sinu elu sügavalt sinu sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik keskkond. Kui sul ei võimaldata osaleda otsustes, mis mõjutavad seda keskkonda, on teistel, ümberringi elavatel inimestel, õigus otsustada sinu elu üle. Kuna meil kõigil on moraalne õigus olla vaba sellest, et teised inimesed otsustavad meie eest selle üle, kuidas elada, peaks meil kõigil olema lubatud osaleda kollektiivses otsustusprotsessis, mis mõjutab meie kõigi ühist keskkonda. Demokraatia seda võimaldabki.

Teised usuvad, et demokraatia väärtus tuleb veidi erinevast allikast. Nende arvates on inimestel põhimõtteline huvi olla ühiskonnas võrdne. Selle huvi tõttu ei piisa sellest, et eksperdid või tehisintellekt arvestavad meie huvidega võrdselt, kui nad teevad otsuseid, mis mõjutavad meie ühist keskkonda. Meie põhimõtteline huvi võrdsuse vastu nõuab, et meid koheldakse avalikult võrdsetena. Neil, kellele ei anta kollektiivsete otsuste tegemisel võrdset sõnaõigust, on põhjus arvata, et neid koheldakse alamatena, kes ei suuda mõista oma huve. Lisaks on neil, kellele ei anta sõnaõigust, ka hea põhjus arvata, et kui mitte muudel põhjustel, siis on nende huvid kognitiivse eelarvamuse tõttu mingil moel tagasi lükatud. Andes avalikult kõigile võrdse sõnaõiguse, võimaldab demokraatia meil üksteisega võrdsed olla.

Pea meeles, et need, kes usuvad, et demokraatia on väärtuslik mõnel eespool kirjeldatud põhjusel, võivad, kuid ei pruugi arvata, et demokraatia on hea ka millegi jaoks. Mõned võivad isegi uskuda, et demokraatia on kohutav, mis puutub kehtestavate seaduste kvaliteeti. Nad võivad uskuda, et inimestel või nende esindajatel on halvem võimalus teha häid seadusi kui mittevalitaval ekspertidest koosneval valitsusel. Või isegi tehisintellektil. Enamasti nad nii siiski ei arva. Aga kui mõelda, kas on võimalik, et mõnel muul valitsemisviisil on paremad võimalused heade seaduste tegemiseks või mõnes muus asjakohases mõõtmes edukas olla, ütlevad nad, et demokraatia sisemine väärtus võib kompenseerida selle kasulikkuse vigu.

Pane tähele ka seda, et eespool kirjeldatud seisukohad ei ole kooskõlas ideega, et enamusdemokraatia on TÕEPOOLEST demokraatia. Kui usud, et demokraatia väärtus seisneb tema võimes tagada, et oleme kõik vabad sellest, et teised otsustavad meie eest kuidas elada või tema võimes tagada, et oleme kõik üksteisega võrdsed, ei saa sa toetada režiimi, mis võimaldab enamuse türanniat.

Kas arvad teisiti? Sinu arvamus huvitab meid. Jäta meie Facebooki postituse alla kommentaar ja ütle meile ja teistele lugejatel, mis on sinu põhjused demokraatia väärtustamiseks. Ja tule tagasi järgmisel nädalal – siis arutame otsedemokraatia ja enamusdemokraatia üle.