Itaalia vanglad koroonaviiruse ajastul: lahenduse otsingul

Vanglasüsteem seisab koroonaviiruse pandeemiaga seoses silmitsi tõsise olukorraga – 8. märtsil lahvatasid protestid ja rahutused ning valitsus ei suutnud välja töötada lahendust viiruse leviku piiramiseks vanglates.

Protestid ja rahutused vanglates

Alates pühapäevast, 8. märtsist kuni esmaspäevani lahvatasid Itaalia vanglates erineva tõsidusega protestid. Kinnipeetavad tagusid oma kambrite varbaid, põletasid madratseid, murdsid välja oma vanglate tiibadest ja tungisid katustele, ning ühel juhul isegi õnnestus neil põgeneda. 12. märtsil kinnitasid võimud neljateistkümne kinnipeetava surma, enamik neist suri rahutuse ajal või pärast rahutust Modena vanglas, kus kinnipeetavad tungisid laatsaretti ja said üledoosi sõltuvuse raviks mõeldud ravimitest. Rahutused või protestid toimusid 40 vanglas kogu Itaalias, kaasa arvatud sellistes linnades nagu Napoli (Poggioreale), Frosinone, Salerno, Ancona, Foggia, Milano (San Vittore), Rooma (Rebibbia), Palermo (Ucciardone) ja Pavia. Esmaspäeva õhtuks oli olukord mitmes vanglas rahunenud, osaliselt tänu tsiviilvõimude vahendusele.

Rahutuste põhjuseks ei paista olevat ühtset põhjust, pigem on tõenäoline, et protestide lahvatamisel andis oma osa mitu tegurit.

Ülerahvastatus

Ülerahvastatus Itaalia kinnipidamissüsteemis on olnud krooniline probleem aastaid ning veebruari lõpus oli 61 230 kinnipeetavat 50 931 koha jaoks, mis tähendab 120,2-protsendilist vanglate elanikkonna määra. Antigone hinnangul on määr aga 130%. Tegelikkuses tähendab see mitmesse kambrisse ühe või kahe voodi lisamist, kitsaid tingimusi, liiga vähe tegevusi ja töökohti liiga paljude inimeste kohta. Sellele juba niigi kriitilisele olukorrale lisati koroonaviiruse levimise piiramiseks mõeldud piiranguid, mis vallandas rahutused.

Rohkem piiranguid koroonaviiruse tõttu

Viimaste nädalate jooksul on vanglate administratsioon väljastanud koroonaviiruse vastu võitlemiseks sisemäärusi. Koroonaviiruse puhangu oht kinnipidamisasutustes on selge: ülerahvastatus muudab kinnipeetavate eraldamise väga keeruliseks ja haiguse leviku piiramise praktiliselt võimatuks.

Nakatumise vastased meetmed oli vaja kehtestada. Mõnedes vanglates piirati külastusi ja tegevusi, ning sisenemisel kontrolliti külastajaid. Teised asutused otsustasid kõik tegevused ja külastused täiesti lõpetada, isegi kui nad asusid koroonaviiruse kolletest kaugel. See põhjustas rahutusi juba niigi kitsastes oludes elava ja närvilise vanglapopulatsiooni hulgas. Samuti põhjustas see ärevust kinnipeetavate perede hulgas, kes sageli ei teadnud, kas külastused endiselt toimuvad, ning said seda teavet vaid vanglatesse helistades.

8. märtsil otsustasid võimud lõpuks perekondade külastused täielikult ära keelata ja katkestada kõik hariduslikud tegevused kõikides vanglates, samas parendades kinnipeetavate juurdepääsu telefoni- ning videokõnedele, et vähendada raskel ajal nende isolatsiooni. Kuid mitte kõik vanglad ei pidanud sellest kinni, mis tekitasid proteste ja rahutusi.

Ettepanekud vanglatele avalduva surve leevendamiseks

Viimaste päevade jooksul on Antigone koostöös Anpi, Arci, Cgil ja Gruppo Abelega välja töötanud ettepanekud kinnipeetavate arvu vähendamiseks, välismaailmaga kontakteerumise julgustamiseks, viiruse ärahoidmiseks ja vangla töötajate toetamiseks.

Ettepanekud kinnipeetavate arvu vähendamiseks hõlmavad karistuse tingimisi kohaldamata jätmise laiendamist ja kodus kinnipidamist terviseprobleemidega kinnipeetavatele, üle öö kestvat kodus kinnipidamist päevase vabastuse saanud isikutele, et nad nad ei peaks õhtul vanglasse tagasi pöörduma, kodus kinnipidamise laiendamist kuni kolmekümne kuue kuu pikkuste karistustega isikutele. Need meetmed võimaldaksid võimudel drastiliselt vähendada kinnipeetavate arvu ja aitaksid kaitsta nii nende kui vanglate töötajate tervist.

Ettevaatlik samm edasi tõenäoliselt ebapiisavate tulemustega

16. märtsil andis valitsus välja dekreedi, et tegeleda vanglate hädaolukorraga, muutes kodus kinnipidamise määrusi. Dekreedi toetajate sõnul tuleks järgmise paari nädala jooksul vabastada 2000–3000 inimest, eeldusel, et järelevalvet teostav kohus tõlgendab reegleid laialt. Sellest ilmselgelt ei piisa. Mitutuhat vanglakohta on vaja vabastada, et üksikkambrid oleks saadaval positiivse viirustesti saanud kinnipeetavatele. Samuti on hädavajalik saata kinnipeetavad, kes on vanuse või tervisliku seisundi tõttu iseäranis haavatavad, oma kodudesse või ravikohtadesse, sest kinnipidamisel olles viirusesse nakatumisel võib olla tõsine tagajärg.

Koroonaviiruse hädaolukorda ei saa nende meetmetega lahendatuks lugeda. Vajalik on vabastada vanglates rohkem kohti ja parandada vanglates sotsiaalset ning tervislikku elukvaliteeti.