Inimõigused on vahendid, mida saame kasutada, et koroonaviirust võita

Vaba ajakirjandus, ühingute kaudu töötamine, tervishoid ja sotsiaalkindlustus on vaid neli vahendit, mida inimõigused meile annavad, et koroonaviiruse pandeemiast üle saada.

Pandeemia ajal loodame, et meie juhid teevad seda, mis on meie kaitsmiseks parim. Aga kuidas teeme kindlaks selle, et nad teevad õigeid otsuseid selle kohta, mida teha ja kuhu investeerida avalikke ressursse? Siin on neli viisi, kuidas inimõigused meile annavad vahendeid selle tagamiseks, et valitsused teeksid õigeid otsuseid.

Vaba ja sõltumatu meedia hoiab valitsust varvastel

Me kõik tahame kindlad olla, et meie juhid teevad kõik oma võimuses, et meid kaitsta. Tahame, et meie valitsused kasutaksid meie avalikke ressursse õigete asjade jaoks. Olgu selleks kas piisavas koguses arstide ja õdede kaitsevahenditesse investeerimine või rahalise abi andmine inimestele, kes on oma töö kaotanud, et nad saaksid maksta oma kodude eest ja osta varusid. Meie asi ei ole öelda, mis on parim strateegia viiruse vastu. Kuid saame kindlad olla selles, et poliitikud teevad suurema tõenäosusega seda, mis on avalikkuse jaoks parim, kui nad teavad, et valijad neid jälgivad. Sellepärast ongi olemas inimõigus sõnavabadusele. Muu hulgas kohustab see õigus igat riiki omama vaba ja sõltumatut meediat. Loodame ajakirjanike peale, et nad küsiksid õigeid küsimusi, tooksid välja, kus on tehtud vigu või levitavad sõna, kui konkreetsed lähenemised on olnud tõhusad. Riikides, kus avalik-õiguslik ringhääling on valitsuse kontrolli või mõju all, või kus eraõiguslikud meediaettevõtted kuuluvad oligarhidele, kes semutsevad poliitikutega, ei saa avalikkus loota, et ajakirjanikud valitsust varvastel hoiaks.

Saame ühtteist aidata ühingute kaudu töötades

Me kõik loodame, et meie poliitikud kuulavad meie muresid, iseäranis ajal, mil paljud inimesed on mures ja segaduses. Sellest ei piisa, kui öelda meie esindajatele, mida me arvame kord nelja või viie aasta tagant valimistel. Peame rääkima nendega valimiste vahelisel ajal, mil nad on võimul ja teevad otsuseid. Kuid kes pöörab tähelepanu mõnele üksikule eraldatud häälele? Sellepärast on meil õigus luua ja töötada ühingute kaudu. See võimaldab murelikel kodanikel koos töötada ja organiseeruda, et isikud saaksid ühendada oma hääled ja end kuuldavaks teha. Olgu selleks siis õpetajate ühingud, kes hoolitsevad oma liikmete ja koolilaste huvide eest, või organisatsioonid, mis tagavad, et haavatavad inimgrupid nagu näiteks vanemad inimesed on hoolitsetud. Ühingud hoiavad demokraatia tervena ehitades silla avalikkuse ja poliitikute vahele. Meie valitsused lahendavad suurema tõenäosusega probleeme, mille üle üldsus muretseb, kui kodanikud saavad neile öelda, mis neil meeles mõlgub. Riikides, kus valitsused teevad ühingute tegutsemise keeruliseks, ei saa avalikkus loota aktivistidele, et nad poliitikuid oma muresid kuulama paneks.

Saame tagada, et meie tervishoiutöötajatel on piisavalt ressursse

Meil kõigil on parem, kui oleme terved. Hea tervis annab meile vabaduse – saame elada kauem ja olla paremas vormis, et nautida aega oma peredega ning teenida korralikku elatist. Sellepärast on olemas inimõigus tervishoiule. Inimõigused ei dikteeri valitsustele, kui palju nad peaksid tervishoiule kulutama. Kuid see nõuab, et valitsused paneksid tervishoiuteenustesse maksimumi oma olemasolevatest ressursidest.

Õigus tervishoiule ütleb ka, et valitsused ei või liikuda tagurpidi. See tähendab, et valitsused peaksid oma tervishoiusüsteeme pidevalt parendama ja mitte laskma standarditel ajapikku langeda. Kuid just see on viimastel aastatel erinevates Euroopa piirkondades juhtunud, näiteks Ühendkuningriigis,Prantsusmaal ja Hispaanias. Nendes riikides on valitsused vähendanud kulutusi oma tervishoiusüsteemidele.

Pandeemia oleks koormus igale tervishoiuteenusele surve tõttu, mida tekitab suure arvu inimeste üheaegne haigestumine. Kuid kui valitsused on juba teinud kärpeid haiglatele, õdedele ja arstidele, muudab see toimetulemise ilmselgelt raskemaks. Valitsused, mis on oma tervishoiusüsteemidesse korralikult investeerinud, nagu inimõigustealased seadused seda nõuavad, on paremini ette valmistatud.

Saame tagada, et meil on sissetulek ja kodu

Ettevõtted vallandavad töötajaid või paluvad neil minna palgata puhkusele. See muudab toimetulemise, seal hulgas elukoha säilitamise raskemaks. Me kõik tahaksime teada, et ajutiselt rasketel aegadel, kui jääme haigeks või kaotame töö, saame loota sellele, et meil on kuskil elada ja et säilib elementaarne elatustase. See on üks põhjus, miks kõik maksavad makse ja sotsiaalkindlustusmakseid. Ja see on põhjus, miks on olemas inimõigus sotsiaalkindlustusele. Valitsustel on kohustus luua sotsiaalkindlustussüsteemid, mis annavad kõigile elementaarse elatustaseme kuni rasked ajad on möödas. Selle hulka käivad näiteks eluase, toit, tervishoid ja muud põhilised vajadused. Korralik sotsiaalkindlustussüsteem tagab, et inimesed, kes kaotavad töö, ei pea pandeemia ajal nälga tundma ega oma kodu kaotama.

Oma õigusi kasutades saame tagada, et valitsused annavad endast parima

Vaba ajakirjandus, ühingute kaudu töötamine, tervishoid ja sotsiaalkindlustus on vaid neli vahendit, mida inimõigused meile tagavad, et pandeemiast üle saada. Kui need asjad ei toimi sinu riigis korralikult, ühine oma kaaskodanikega ja ütle oma valitsustele, et nad rakendaksid sinu inimõigusi praktikas.