FaceAppi privaatsusprobleemid on tõelised, kuid mitte ainulaadsed

FaceAppi uus vanadusfilter pakub lõbu – kes ei tahaks tulevikku vaadata? Kuid võimalus näha end kortsude ja valgejuukselisena tuleb sinu privaatsuse hinnaga.

Oli 2017. aasta algus ja töötajatel ühes tavalises kontoris Saint Petersburgi kõrvaltänaval oli põhjust rõõmustada. Nende võrgurakendus FaceApp oli kuulsust kogunud pea üleöö. Populaarsuse kasv oli tänu selle nägumoondavale filtrile, mis võimaldas kasutajatel üles laadida fotosid ja teha fotorealistlikke muudatusi – lisada naeratuse, või näiteks kasutada „kauniduse filtrit“, et maha lihvida paar aastat.

Ajakirjanduse kajastus oli tohutu ja kiitev. Lugusid avaldati kõigis suurimates tehnoloogiaväljaannetes, aga ka rahvusvahelistes ajakirjanduskeskustes. Peagi oli rakendusel 80 miljonit kasutajat. Kuid nagu muutusid fotod, pöördus FaceAppi õnn. Vastuolusid tekitas rakenduse üks teine filter – nn etniline filter, mis võimaldas kasutajatel fotosid muuta, et näha millised nad näeksid välja teiste nahavärvidega. Ajakirjanduse kajastus muutus negatiivseks, siis hääbus. Kasutajate arv kahanes.

Kuni praeguseni. FaceApp on teist korda tähelepanu keskpunktis, olles taas ülipopulaarne tänu rakenduse vanadusfiltrile, mis kasutab tehisintellekti, et tekitada pilti sellest, milline võiksid välja näha paari aastakümne pärast. Kes on kunagi öeldnud ei võimalusele tulevikku vaadata? Ajakirjanduse kajastus on tagasi tulnud. Niisamuti ka kasutajad. FaceApp möödus hiljuti Instagramist ja Whatsappist Apple App Store’i kõige enam allalaaditud rakendite nimekirjas. Populaarsuse plahvatuslik kasv on põhjustanud ka FaceAppi väljakutse, milles kõik alates sinu naabritest ja lõpetades poppstaaridega jagavad oma vanusefiltriga muudetud fotosid võrdluseks ja naljategemiseks.

Võltsvananemise tegelik hind

Kuid see pole vaid lust ja lõbu. Kasutajad nõustuvad (sageli tahtmatult) tohutu vahetuskaubaga, andes üle mitte ainult õigused muudetavale fotole, aga ka hunnikule isikuandmetele, kaasa arvatud sirvimise ajaloole. Neid andmeid säilitatakse ettevõtte serverites nii Ameerika Ühendriikides kui Venemaal. Vastavalt ettevõtte äärmiselt laiadele kasutustingimustele ja privaatsuspoliitikale, jätab FaceApp endale õiguse teha põhimõtteliselt mida iganes ta tahab nii fotodega, mida üles laaditakse kui ka muude andmetega, mida suudetakse koguda, sageli küpsiste ja logifailide kaudu.

Enamik rakenduse kasutajaid ei tea, et fotot, mida nad üles laadivad ja muudavad, ei muudeta otseselt nende seadmetel. Selle asemel laaditakse see pilve ning FaceApp säilitab sealt alates omandiõiguse. Eelmainitud tingimuste kohaselt on FaceAppil „igavene, tühistamatu, ainuõiguseta, kasutustasuta, ülemaailmne“ omand, mis kehtib kõigile üleslaaditud piltidele, kui ka vabadus „kasutada, reprodutseerida, muuta, kohandada, avaldada [ja] tõlkida“ neid vastavalt vajadusele.

FaceAppil ei ole tehnoloogilist põhjust, miks pilte pilve liigutada, välja arvatud, et säilitada nende üle kontrolli. Kindlasti võiks pilte töödelda otse kasutaja seadmes. Ettevõtte tegevjuht Yaroslav Goncharov, on öelnud, et põhjus, miks seda ei tehta, on ribalaiuse kokkuhoid, ja et paljude kasutajate fotod kustutatakse kuu jooksul pärast nende üleslaadimist niikuinii. Seda ei saa aga kuidagi kontrollida.

FaceAppi vastuolu ELi seadustega

See kõik teeb FaceAppi juriidilise seisu Euroopas väga kahtlaseks. Kasutajate fotode ja andmete tõlkimine või edastamine kolmandatele isikutele ilma iga kasutaja selge nõusolekuta rikub Euroopa isikuandmete kaitse üldmäärust. Seda rikub ka mainitud andmete liigutamine misiganes asukohta, kuhu ettevõte tahab, ilma kasutaja eelneva volituseta.

Goncharov ütles eelmisel kuul intervjuus The Washington Postile, et FaceApp ei jaga ega müü andmeid kolmandatele osapooltele. Kuid ajalehe tehtud järelanalüüs leidis, et FaceAppi andmeid anti tõepoolest kolmandast osapoolest Facebooki ja Google’i jälgijatele, mida paljud rakendused kasutavad internetireklaamide jaoks. Vastavalt ettevõtte privaatsuspoliitikale säilitab see õiguse salvestada kõiki kasutajafotosid ja andmeid isegi siis, kui kasutaja kustutab need oma isiklikust kontost.

Paljud osutavad õigusega sellele, et FaceApp ei tee oma kogutud andmetega midagi ebatavalist, samuti ei ole tema kasutustingimused majandusharus väga ebatavalised. Kuid asutaja vastused privaatsuse probleeme puudutavatele küsimustele ei ole olnud just tervislikud. Murettekitav on ka see, et ettevõte peab koduks Venemaad, riiki, mida kontrollib totalitaarselt de facto mees, kelle valitsus aktiivselt kogub ja manipuleerib internetiandmeid, et sekkuda välisriikide valimistesse.

Pole ka põhjust, miks FaceAppi väljavabandajate suhtelist „aga teised tegid ka“ suhtumist tuleks meie privaatsuse muret väljavabandavaks pidada. Sotsiaalmeediaettevõtete ja internetirakenduste kontroll meie isikuandmete üle – ja andmete kogus, mida nad koguvad ilma meie teadmata – on miski, mille üle oleksime pidanud rohkem muretsema juba ammu. Kui FaceAppi ümbritsev vaidlus privaatsuse üle aitab väänata tagasi veidi kontrolli meie andmete üle nendelt ettevõtetelt, ei ole oluline, et kallutuspunkt saabus FaceAppi vanadusfiltri cormis. See oleks võinud ja oleks pidanud tulema palju varem.

Pead sisu nägemiseks nõustuma kolmandate osapoolte küpsistega.