Euroopa Komisjon jätkab menetlusega Ungari vastu VVO-de seaduse pärast

Ungari valitsus võidakse peatselt Euroopa Kohtusse kaevata, kui see ei tegele nii-nimetatud VVO-de seadusega seotud lahendamata küsimustega.

Ungari valitsusel on 60 päeva, et vastata Euroopa Komisjoni tõstatatud probleemidele, mis seonduvad nii-nimetatud VVO-de (valitsuväliste organisatsioonide) seadusega. Seaduseelnõu, mida Orbáni juhitud valitsus kutsub "Peatage Sorose paketiks", kriminaliseerib inimesed ja organisatsioonid, mis toetavad varjupaiga ja elukoha andmist. Lisaks piirab see veelgi varjupaiga taotlemise õigust.

Neljapäeval otsustas Euroopa Komisjon võtta järgmise sammu 2018. aasta juulis alustatud rikkumismenetluses, saates märgukirja. Peale tutvumist Ungari valitsuse üksikasjalike vastustega eelnevatele küsimustele seaduse ja nende muudatuste kohta, on komisjoni arvates enamus murekohti endiselt lahendamata.

Euroopa Komisjoni kolm peamist mureküsimust

Kosmisjon on iseäranis mures selle üle, kuidas seadus kriminaliseerib VVO-sid, mis abistavad ja toetavad varjupaigataotluste tegemisel või aitavad suhelda asjakohaste ametivõimudega. Juristid väidavad, et VVO-de seadus rikub kaht EL-i direktiivi: üht, mis käsitleb varjupaigamenetlusi ning teist, mis käsitleb vastuvõtutingimusi.

Teiseks, Brüssel väljendas muret seaduse võime üle piirata inimeste vaba liikumist. Selle seaduse kohaselt ulatub karistus ajutisest vangistusest kuni ühe aasta pikkuse vangistuseni ja riigist väljasaatmiseni EL-i kodanike puhul, kes on näiteks VVO-de töötajad, juristid, humanitaarabi töötajad või Ungari transiidialadele pääseda üritavad perekonnaliikmed. See rikub EL-i seadustega antud varjupaigataotlejate õigust, kuna komisjon on selgelt väljendanud, et see seadus rikub Euroopa Liidu põhiõiguste hartat.

Kolmandaks piirab Ungari valitsus uusi aluseid varjupaiga taotluste vastuvõetamatuks kuulutamiseks juurutades õigusvastaselt õigust varjupaigale, rikkudes seega varjupaigamenetluste direktiivi. EL-i seadused võimaldavad liikmesriikidel keelduda sissepääsu andmast "turvalise kolmanda riigi" ja "esmase varjupaigamaa" põhimõtetel. Kuid Ungari valitsus läheb kaugemale: varjupaiga kohta käiva põhiseadusliku muudatusega, mis piirab õigust varjupaigale viisil, mis ei vasta ei pagulasena tunnustamise direktiivile ega Euroopa Liidu põhiõiguste hartale.

Mis saab edasi?

Komisjon on seetõttu otsustanud saata Ungarile põhjendatud arvamuse – see on teine samm rikkumismenetluses EL-i õiguse rikkumise korral. Ungari ametivõimudel on nüüd kaks kuud aega, et vastata komisjoni küsimustele. Vastasel juhul saadab komisjon asja Euroopa Kohtusse.

Paralleelselt on käsil ka teine varjupaigaga seotud rikkumismenetlus, mis seondub Ungari EL-i õiguse mittejärgimisega. Komisjon andis Ungari valitsuse kohtusse 2018. aasta juulis EL-i varjupaiga ja tagasisaatmise õiguse rikkumise eest oma transiidialade eelnõus.