Autoriõiguse direktiiv võeti vastu, kuid võitlus üleslaadimisfiltrite vastu ei ole lõppenud

Euroopa Parlament võttis vastu uue autoriõiguse määruse, mis lubab anda sisutootjatele õiglase tasu oma töö eest, kuid vastuoluline osa seadusest ohustab ka sõnavabadust ning vaba ja avatud internetti Euroopas.

Euroopa Parlamendi liikmed hääletasid 26. märtsil EL-i autoriõiguse direktiivi poolt, mis on viimane samm enne direktiivi seaduseks muutumist. Täna vastu võetud direktiiv sisaldab vastuolulist artiklit 13, mis piirab rangelt väljendusvabadust internetis liig-innuka katsega vähendada autoriõiguste rikkumist.

Lõpphääletus koosnes 348 poolt-, 274 vastuhäälest ning 36 erapooletust häälest. Eraldiseisev hääletus, milles küsiti, kas artikkel 13 ülejäänud direktiivist välja jätta, ebaõnnestus vaid 5 häälega.

Autoriõiguse direktiivi, mille esimene versioon avalikustati 2016. aastal, eesmärk on ühtlustada digitaalset turgu käsitlevaid õigusakte.

Üleslaadimisfiltrite varjukülg

Direktiivi artikkel 13 reguleerib suuri internetiplatvorme ja muudab kehtivat vastutuse korda. Seni on autoriõiguste rikkumise eest vastutanud selle üleslaadinud isik või üksus, välja arvatud juhul, kui platvormi teavitati autoriõiguse rikkumisest või tal oli sellest teadlik. Autoriõiguse direktiivi artikli 13 kohaselt nihkub see vastutus internetiplatvormile, kus sisu majutatakse (näiteks YouTube või Facebook).

Kui interneti-ettevõte jääb vahele autoriõigust rikkuva sisuga oma saidil, võib ta saada EL-ilt suuri trahve. Nende vältimiseks peavad platvormid rakendama „üleslaadimisfiltreid“ – automatiseeritud bote, mis skaneerivat igat üleslaaditavad materjali, et leida materjali, mis võib rikkuda autoriõigusi, ning blokeerib maailmaga jagamast kõik märgistatud materjalid.

Mis on üleslaadimisfiltriga valesti? Pandad selgitavad.

On tõsi, et autoriõiguse direktiiv sisaldab mitmeid parandusi ja ühtlustamine on oluline samm. Kuid me ei saa jätte tähelepanuta selget ohtu artiklile 13, mis seab liigse piirangu sõnavabadusele internetis ja internetivabadusele. Artikliga 13 luuakse olukord, kus start-upid ja muud väikesed ettevõtted, mis tavaliselt ei saa endale lubada kulukaid üleslaadimisfiltreid või palgata arvukalt töötajaid, kes oleksid kohustatud kontrollima iga üleslaadimist, oleks turult välja surutud.

Väike palve

Eelmise aasta juulis tundus, et oleme lähedal uue autoriõiguse seaduse lahendusele, mis ei ohverdaks vaba ja avatud internetti. Akadeemikud, loojad, inimõiguste ja digitaalsete õiguste organisatsioonid, ja ÜRO eriraportöörid vaidlesid artikkel 13 vastu. Rohkem kui 5,1 miljon inimest allkirjastas selle vastu avalduse ja kümned tuhanded protesteerisid artikkel 13 vastu.

Me ei palunud paljut – vaid artikli 13 kustutamist.

Seda ei juhtunud. Sellest puudus viis häält. Hääletuse eel laimati artikli 13 vastu protestijaid ja ignoreeriti kui interneti-gigantide käsilasi. Loodame tõesti, et keegi seda ei usu, sest miski ei võiks tões kaugemal olla.

Peaaegu igal juhul, peaaegu iga seadusega, on erinevaid väärtusi, mida kaaluda ja kaitsta. seekord võitsid plaadifirmad ja filmistuudiod ning EL-i kodanikud ja vähem tuntud kunstnikud, videmängijad ja tarkvaraarendajad kaotasid.

Liberties usub, et artikkel 13 rikub EL-i hartas sätestatud põhiõigusi. Kui liikmesriigid rakendavad uut direktiivi, on väga tõenäoline, et inimõiguslased esitavad Euroopa Kohtule vaide, et näha, kuidas nad hindavad põhiõigusi autoriõigusega võrreldes. Liberties kavatseb aidata inimõiguste poolt argumentide leidmisel.