Autoriõiguse dialoog: kuidas leida tasakaal õiguste omajate huvide ja inimõiguste vahel

Euroopa Komisjon korraldas huvirühmade dialoogi, et arutada parimaid tavasid koostööks infosisu teenuste pakkujate ja autoriõiguste omanike vahel. Libertiest kutsuti esitama argumente inimõiguste vaatevinklist.

Uus autoriõiguse direktiiv võeti vastu 2019. aasta aprillis. Direktiiviga nõutakse, et Euroopa Komisjon korraldaks huvirühmade dialooge, mis ärgitas Libertiest kirjutama avalikku kirja, milles nõudis inimõiguste organisatsioonide osalemist.

Kiri kutsus komisjoni üles kaasama inimõiguste ja digitaalsete õiguste organisatsioone ja teadmiste kogukonda selliste platvormide kõrval nagu Google, Facebook ja Twitter ning suurtest plaadifirmadest, televisiooniettevõtetest ja kollektiivsetest juhtimisorganisatsioonidest õiguste omajad. Komisjon pakkus kasutajaid esindavatele organisatsioonidele 15 kohta. Libertiesele anti üks koht.

Esimene huvirühmade dialoog toimus 15. oktoobril Brüsselis ja jätkub mitmete tulevaste kohtumistega. Kõiki neid voogedastatakse veebis.

Siin on Libertiese pöördumine dialoogil, mille edastas vanemhuvikaitseametnik Eva Simon kasutajate üleslaaditud sisu minimaalsete kaitsemeetmete kohta ja selle kohta kuidas vältida üleslaadimisfiltreid:

Libertiese lähenemisviis on rääkida sellest, kuidas säilitada põhiõiguste kaitse tase seoses komisjoni poolt väljastatava suunisega, mis käsitleb artikli 17 rakendamist.

Kõigepealt räägin tasakaalu leidmisest põhiõiguste ja probleemide vahel, mida kogeme automatiseeritud otsustusprotsessi tõttu. Räägin natuke sellest, kuidas autoriõigust kasutatakse poliitikas vastuhuvirühmade vastu, ning lõpuks esitan nimekirja kaitsemeetmetest, millega põhiõigusi kaitsta.

Esmalt, põhiõiguste tasakaalustamine. Platvormidel on õigus äri ajada. Õiguste omajatel on õigus omandile. Ja avalikkusel on õigus sõnavabadusele ning teabe- ja andmekaitsele. Need õigused peavad olema omavahel tasakaalus. Ja seda saab saavutada vaid igat juhtumit eraldi arutades.

Enamikel juhtudel, kui püüame nende õiguste vahel tasakaalu leida igapäevases infosisu teenuste pakkujate tegevuses kohtud ei osale. Toetume ainult automatiseeritud otsuste tegemisele, botidele ja filtritele, Content ID-le ja muudele sisuhaldussüsteemidele. Mõnikord on võimalus inimlikuks sekkumiseks, kuid mõnikord mitte. Selline lähenemine tundub olevat lihtne ja tõhus. Ja tavaliselt ongi.

Kuid kui on tegemist automatiseeritud otsustusprotsessiga, võib see kergesti tekitada valepositiivseid tulemusi ning ei suuda mõnikord tuvastada autoriõigusega kaitstud materjali seaduslikku kasutamist. Neid vigu saab parandada vaid siis, kui võrdsed osapooled saavad otsuse vaidlustada. Probleemi tuumaks on aga see, et pooled ei ole võrdsed: infosisu teenuste pakkujad või õiguste omajad on kasutaja suhtes domineerivas seisus. Kehtiv režiim ei paku kasutajatele võimalust oma õiguste eest tõhusalt võidelda. Sellepärast vajamegi tagatisi.

Autoriõiguse seadusel võib olla tsenseeriv mõju, eriti kui vastuhuvirühmad sihivad rikkumist mitte korda saatnud sisu. Seda saab kasutada ka poliitilise opositsiooni vaigistamiseks. Hiljutine Ungari „Ibiza video“, mis on linnapea lekkinud seksivideo, eemaldati autoriõiguse põhjustel. Nad kasutasid autoriõigust kui lihtsat võimalust sisust vabanemiseks. Rühmitus „Straight Pride UK“ vaigistas autoriõiguse rikkumisele viidates kriitilise blogija. Ja näiteid on veel palju.

Kui kehtestatakse korralikud tagatised, on võimalik kaitsta õiguste omajate ja platvormide huve, kaitstes samas kasutajate õigusi. Siin on 6 tagatist, mida saab tasakaalu leidmiseks rakendada.

  1. Jõustage inimesi. Andke üksikisikutele õigus vaidlustada automatiseeritud sisuhaldussüsteemide tehtud otsuseid ja nõuda, et selliseid väljakutseid otsustaks inimene.
  2. Tagage juurdepääs tõhusale meetmele. Kasutajatele tuleb anda iga otsuse tegemisel korralikud põhjused ning juurdepääs sõltumatule kohtusüsteemile läbivaatamiseks.
  3. Tagage kasutajatele läbipaistvus. Infosisu teenuste pakkujad peaksid olema kohustatud teavitama kasutajaid sellest, kuidas tehakse otsuseid sisu eemaldamise kohta, milliseid kasutajaandmeid kogutakse ja kuidas seda sisu eemaldamisel kasutatakse ning millises ulatuses kasutaja tegevust jälgitakse.
  4. Sisu eemaldamise stiimulite taastasakaalustamine platvormidel: autoriõigust mitte rikkuva sisu blokeerimine või eemaldamine rikub sõnavabadust. Seega tuleks suunistes kehtestada taastasakaalustamisstiimul. Õiguste omajad ja infosisu teenuste pakkujad peaksid vastutama seadusliku kasutajapoolt loodud sisu eemaldamise või blokeerimise eest.
  5. Kasutage vastuolulise sisu puhul alternatiive. Algusest peale on olemas alternatiive vastuolulise sisu mahavõtmisele. Sisu võib üles jääda, samas kui algoritm hindab vastuolulist sisu teisiti. Samuti võiks lisada hoiatusteate, kuni vaidlus on lahendatud.
  6. Ühine lähenemisviis terves Euroopas. Lõpetuseks, väga oluline on veenda liikmesriike suuniste avaldamist ootama enne artikli 17 ülevõtmist ning järgida komisjoni algatust ja pidada sarnaseid huvirühmade dialooge riiklikul tasandil.

Meil on võimalus asju paremaks muuta. Artikkel 17 on võimalus tagada, et põhiõigustele ei kehtestata ebaproportsionaalseid piirmääru ning tagada, et filtreid ei lisata sinna, kus neid vaja ei ole.