Tech & Rights

#MeieOtsustame: demokraatia ja EL. Kas saame otsusetegemist mõjutada?

Euroopa Liit ei pruugi olla ideaalne näide demokraatiast, kuid sellegipoolest on tegu demokraatliku režiimiga, mis väärib meie moraalset toetust.

by Orsolya Reich

Liberties usub, et kui meie, eurooplased, unustame põhjuse, miks tahame elada demokraatias, ja mida demokraatia tähendab, võib EL lihtsalt populistide saagiks langeda. Kui meie, eurooplased, ei taha, et meid kohtleks halvasti populistlik autoritaarne poliitiline võim, peame suutma veenda oma kaaskodanikke, et teatud poliitlised vaated vaid tunduvad demokraatlikena, kuid tegelikult ei ole seda. Ja selleks on meil vaja teada argumente.

#MeieOtsustame seeria on mõeldud selliste argumentidega varustamiseks. Esimene artikkel selgitab, miks mitteliberaalseid režiime ei saa demokraatlikeks kutsuda, teine ja kolmas artikkel tutvustavad argumente demokraatlike režiimide toetuseks, neljas demonstreerib, kuidas enamusvalitsus ei ole demokraatia, ja viies väidab, et nii esindus- kui otsesel populaarsel mõjul on oma koht hästitoimivas demokraatias. See, viimane, artikkel arutab kuidas rahva tahe suunatakse EL-i otsusetegemisse.

Esiteks, (ja see on kõige olulisem) Euroopa kodanikud valivad liikmed otse Euroopa Parlamenti alates 1979. aastast. Euroopa Parlament teostab koos nõukoguga seadusandlikke ja eelarvelisi ülesandeid. On väga oluline, keda me Euroopa Parlamenti saadame, sest paljudes küsimustes, nagu majandusjuhtimine, immigratsioon, keskkonnakaitse või transport, on kahel organil võrdselt võimu. Lisaks on Euroopa Parlamendil suured järelevalvevolitused teiste EL-i institutsioonide üle. Näiteks võib ta tagasi lükata komisjoni, kes peab eelarve täitmisest regulaarselt aru andma. Parlament nimetab ametisse komisjoni presidendi, Euroopa ombudsmani, Euroopa Keskpanga presidendi, s.t selliste institutsioonide juhid, millel on suur mõju meie kõigi eludele taustale. Ja ta võib käivitada artikli 7 menetluse liikmesriikide vastu, mis õõnestavad demokraatiat ja ei toeta Euroopa Liidu põhiväärtusi.

Teiseks on mitmeid viise, kuidas kodanikud saavad mõjutada Euroopa Parlamendi tööd. Näiteks võivad kodanikud pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole. Võime paluda parlamendil uurida küsimusi, mis meid mõjutavad, või kaevata selle üle, kuidas EL-i õigust rakendatakse. Võime ka küsida teavet meid huvitavate teemade kohta või anda Euroopa Parlamendile teada meie muredest kodanike teabenõude kaudu. Võime osaleda Euroopa Parlamendi liikmetele suunatud kirjade saatmise kampaaniates, mida korraldavad kodanikuõiguste organisatsioonid (nagu Liberties), või lihtsalt saata individuaalseid e-kirju oma esindajatele.

Kolmandaks võime osaleda Euroopa Komisjoni töös. Through the mechanism called Euroopa kodanikualgatuse mehhanismi kaudu saame komisjoni otse üles kutsuda seadusandlikku ettepanekut tegema. Lisaks võime paluda komisjonil meie e-postile saata värskelt avaldatud tegevuskavasid ja avalikke arutlusi. Avalike konsultatsioonide kaudu võime väljendada oma vaateid uute EL-i algatuste või kehtivate strateegiate ja õigusaktide kohta. Kui komisjon on kuulnud meie seisukohti, otsustanud, kuidas edasi minna ja lõpetanud ja esitanud oma seadusandliku ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule, on meil veel üks võimalus tagasisidet anda. Saame tagasisidet anda ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt juba vastu võetud seaduse kohta, kuid see jätab komisjonile teatud võimu detailide üle.

Neljandaks võime paluda, et meie riikide parlamentide või valitsuste liikmed väljendaksid teatud vaadet teatud EL-i organites või avaldada survet EL-i organile konkreetse otsuse osas. Seda saab teha – jällegi – kirjasaatmise kampaaniate, avalike konsultatsioonimehhanismide või rahvahääletuste algatamise kaudu.

Miks on oluline teada neist võimalustest? Kuidas päästab see meid populistlike autoritaaride ohvriks langemisest? Mõned inimesed kritiseerivad EL-i ja kahtlevad selle seaduslikkuses, sest nad usuvad, et kodanikel ei ole mõjuvõimu EL-i otsusetegemise protsessis. Kui räägid neile nendest võimalustest, võivad nad vähem sümpaatseks pidada jõude, mis maskeerivad end demokraatia nimel võitlejatena, kes võitlevad ebademokraatliku Brüsseli vastu.

See ei tähenda muidugi, et Euroopa Liit on täiuslik näide demokraatiast ning et seda ei oleks võimalik paremaks muuta. See ei vastaks tõele. Kuid siiski on tegemist demokraatliku režiimiga, mis väärib meie moraalset toetust. Ja sel põhjusel peaksime tegema koostööd, et seda paremaks muuta, teavitades asutusi meie tahtest. Ja hääletades 23.–26. maini parteide poolt, mis meie demokraatia eest seisavad.

Oleme sinu arvamusest huvitatud. Kas lähed Euroopa valimistele? Kuidas kavatsed osaleda EL-i otsusetegemise protsessis? Miks? Jäta meie Facebooki postituse alla kommentaar ja aruta oma mõtete üle meie ja teiste lugejatega. Ja tutvu meie #Vote4Values valimiste jälgijaga.