Tech & Rights

#Vote4Values metoodika

Mida peame silmas „väärtustevastasusega“ ja kust saame oma andmed? Siin on selgitatud meie #Vote4Values valimiste jälgija metoodikat.

by Israel Butler

Mida peame silmas "väärtustevastasusega"?

Kõik riigid, kes soovivad Euroopa Liiduga ühineda, peavad tõestama, et neil on sellised institutsioonid nagu vaba ajakirjandus, vabalt toimivad õigused ja demokraatlikud rühmitused ning sõltumatud kohtud. Valitsused peavad samuti tõestama, et neil on seadused, mis tagavad need põhiväärtused – näiteks põhiseadus, mis tagab sõnavabaduse ja võrdse kohtlemise. Need standardid on loetletud ühiste väärtustena Euroopa Liidu lepingu artiklis 2, mida kõik Euroopa riigid jagavad väärtustena, millele Euroopa Liit on rajatud.

Kui viitame väärtustevastastele parteidele või fraktsioonidele, siis räägime parteidest, millel on päevakorras või mille tava on õõnestada õigusriigi, pluralistliku demokraatia ja/või põhiõiguste põhiväärtusi. Õigusriik viitab olukorrale, kus riiklikud kohtud on sõltumatud ja vabad poliitikute mõjust või kontrollist, kus kohtutel on võim tõhusalt ja kiiresti kaitsta kodanikuvabadusi, ja kus poliitikud ja riigiasutused ei ole pilgeni täis korruptsiooni.

Demokraatlik pluralism viitab vabade ja õiglaste valimiste olemasolule, samuti vaba ja sõltumatu ajakirjanduse olemasolule ning inimeste võimele moodustada ühendusi ja osaleda rahumeelsetes meeleavaldustes. Põhiõigused viitavad põhivabadustele, näiteks sõnavabadusele, õigusele meelt avaldada, õigusele eraelu puutumatusele või vähemuste ja ajalooliselt marginaliseeritud rühmade võrdsele kohtlemisele.

Kuidas otsustasime kes on väärtustevastane?

Selleks, et otsustada kas teatud riiklik partei austab põhiväärtusi, vaatasime seda, kas Euroopa Parlament on sel teemal vastu võtnud resolutsiooni, mis on suunatud konkreetse riigi valitsusele või juhtimisele. Selliseid resolutsioone on Euroopa Parlament praegusel perioodil (2014–2019) vastu võtnud Tšehhi Vabariigi, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia ja Slovakkia juhtimise kohta.

{{#open-1}}Vaata lisaks{{/open-1}}

{{#hidden-1}} Samuti uurisime, kas eksperdid peavad teatud fraktsioone põhiväärtuste vastasteks. Sellistena oleme klassifitseerinud ENF ja EFDD fraktsioone. Eksperdid klassifitseerivad neid fraktsioone „nativistlikeks“, „paremradikaalseteks“ ja „autoritaarseteks“, kuna nad on vastu pluralistlikule demokraatiale, vähemuste kaitsele, võrdsusele ja nad toetavad law and order poliitikat valitsemisel, mis nõuab põhiõiguste põhjendamatud piiramist. Vaata näiteks siit ja siit.

Aprilli keskelt tundub, et kaks paremäärmuslikku fraktsiooni - ENF ja EFDD - lõpetavad eksisteerimise.Matteo Salvini, kelle Lega partei kuulus ENF-i, üritab nüüd moodustada uut fraktsiooni, mis koosneks paremäärmuslikest populistlikest parteidest - Europan Alliance for People and Nations [Euroopa Rahvaste ja Rahvuste Allianss] EAPN. See uus fraktsioon kogub veel liikmeid, kuid on tõenäoline, et lõpuks kaasab see enamikku ENF-i liikmeid, mõningaid EFDD liikmeid ja mõnesid parteisid, mis kuulusid või väitsid, et nad oleksid ühinenud ECR-iga. Kuna EAPN on ENF-i järglaseks ja võtab vastu sarnaselt meelestatud parteisid, oleme liigitanud fraktsiooni väärtustevastaste fraktsioonide hulka.

Itaalia Viie Tähe Liikumine tahab luua uut fraktsiooni, kuid neil ei ole veel miinimumarvu Euroopa Parlamendi liikmeid nõutud miinimumarvust riikidest. Nad on praegu osa EFDD fraktsioonist nagu ka Nigel Farage'i Brexiti partei. Seega tundub, et ka EFDD ei jää püsima. Selle tõttu oleme pannud kokku EFDD ülejäägid, kaasa arvatud Viie Tähe Liikumise "uute" ja fraktsioonidesse mittekuuluvate Euroopa Parlamendi liikmetega. Me ei ole neid "uusi" / fraktsioonidesse mittekuuluvaid / Viie Tähe Liikumist liigitanud väärtustevastaseks ja tegemist ei ole ka fraktsiooni kui sellisega. See sisaldab parteisid, mis ei ole (veel) fraktsioonidega liitunud. Pea meeles aga, et see katekooria Euroopa Parlamendi liikmeid sisaldab parteisi, mid saab tõenäoliselt pidada väärtustevastaseks.

Täielik nimekiri väärtustevastastest fraktsioonidest ja parteidest:

  • Üks fraktsioon 2019-2024 Euroopa Parlamendiks: the European Alliance of Peoples and Nations (EAPN). Kaks fraktsioon 2014-2019 Euroopa Parlamendiksi: Rahvaste ja Vabaduste Euroopa fraktsioon ja Vaba ja Otsedemokraatliku Euroopa fraktsioon.
  • Vasaktsentristlikus fraktsioonis on Malta Partit Luburista, Rumeenia Partidul Social Democrat ja Slovakkia partei SMER.
  • Tsentristlikus liberaalide fraktsioonis (ALDE) on Tšehhi Vabariigi partei ANO ja Rumeenia ALDE partei (mis on vasaktsentristliku Partidul Social Democrati noorem koalitsioonipartner).
  • Paremtsentristlikus EPP-is on Ungari partei Fidesz.
  • Parempoolses euroskeptilises ECR-is on Poola partei PiS (Seaduse ja Õigluse partei).

Teatud hetkedel viitame ka teistele rahvuslikele parteidele, mida võib tõenäoliselt väärtustevastaseks pidada. Need on Kuldne Koidik (Kreekast), Jobbik (Ungarist), NDP (Saksamaalt) ja Vox (Hispaaniast). Eksperdid kohtlevad neid parteisid „radikaalparempoolsete“ või „paremäärmuslikena“, mis tähendab, et nad kipuvad olema ka „nativistlikud“ ja „autoritaarsed“. Vaata näiteks siit, siit ja siit.{{/hidden-1}}

Kust saime oma andmed ja mis saab Brexitiga?

Selleks, et välja selgitada iga fraktsiooni praegust suurust ja väärtustevastaste parteide liikmete arvu, kasutasime Euroopa Parlamendi veebilehte. Selleks, et välja selgitada iga fraktsiooni prognoositud suurus peale valimisi kasutasime avalikult kättesaadavaid andmeid Politico Euroopa valimiste küsitluste küsitlusest - kogum riiklikest küsitlustest, mida regulaarselt uuendatakse.

{{#open-2}}Vaata lisaks{{/open-2}}

{{#hidden-2}}Alates 11. aprillist on Politico küsitluste küsitlus sisaldanud andmeid, mis võimaldab näha seda, milline Euroopa Parlament välja näeb kui Ühendkuningriik valimistest osa võtab. Kui Ühendkuningriik valimistel osaleb, on kohtade koguarv 751, mitte 705.

Oleme oma põhifookust hoidnud sellel, milline Euroopa Parlament näeb välja siis, kui Ühendkuningriik EL-ist lahkub. Seda sellepärast, et isegi kui Ühendkuningriik oma Euroopa Parlamendi liikmed valib, on tõenäoline, et nad lahkuvad EL-ist järgmise parlamendi alguspäevadel ja siis langeb Euroopa Parlamendi liikmete arv 705-ni. Seega teeb Ühendkuningriigi valimistel osalemine tõenäoliselt vaid väga lühiajalise muudatuse.

Miks 705)

Ühendkuningriigist on 73 Euroopa Parlamendi liiget. Igal riigil on kindel arv Euroopa Parlamendi liikmeid vastavalt oma rahvaarvule. Kavatsus on see, et kui Ühendkuningriik lahkub, jaotatakse osad nende 73-st kohast teistele riikidele, et võtta arvesse nende rahvastiku suurenemist viimastel aastatel.

Politico Euroopa valimiste küsitluste küsitluse andmed ei eralda aga Euroopa Parlamendi liikmeid erinevatest rahvuslikest parteidest, mis võivad kõik ühineda sama fraktsiooniga Euroopa Liidu tasandil, millest mõned on ja teised ei ole seotud riikliku väärtustevastase parteiga. See on nii S&D ja ALDE fraktsiooni rumeenia liikmete, ECR-i fraktsiooni poola liikmete ja ALDE fraktsiooni tšehhi liikmete puhul. Neil juhtudel oleme üksikasjalikumate andmete puudumise tõttu jälginud Politico Euroopa valimiste küsitluste küsitluse 2019. aasta valimiste andmeid, teades, et need võivad hõlmata selliste parteide liikmeid, millel ei ole tegelikult väärtustevastast tegevuskava. Kui soovid rohkem sellest teada saada, kuidas Politico küsitluste küsimuste tiim oma küsitlused kokku pani, selgitavad nad oma metoodikat oma veebisaidil. {{/hidden-2}}

Kuidas teame mis rahvusparteid ühinevad mis fraktsiooniga?

Lähtume eeldusest, et fraktsioonide koosseis jääb enam-vähem samaks kui praegu. Kui fraktsioonid on juba teatanud, et nad võtavad vastu uue liikme, siis oleme seda kajastanud. Seda seetõttu, et meie jälgija põhineb Politico küsitluste küsitluse andmetel, mis sisaldab selliseid arenguid. Selliste muudatuste näideteks on ECR fraktsioon (mis võttis võttis vastu Prantsuse erakonna Debout la France) ja ALDE fraktsioon (mis eeldatavasti võtab vastu Macroni partei La Republique En Marche). Jälgija peegeldab praegu fraktsioonide koosseisu, nagu näitas seda Politico Euroopa valimiste küsitluste küsitlus 2019. aasta 23. aprillil.

{{#open-3}}Vaata lisaks{{/open-3}}

{{#hidden-3}} Loomulikult on võimalik, et eri riikides ilmneb uusi suundasid ja lojaalsus võib muutuda. Näiteks, kui paremtsentristlik EPP moodustaks koalitsiooni, kuhu kuuluks ECR, võime näha kuidas EPP Poola Euroopa Parlamendi liikmed lahkuvad sellest fraktsioonist. Seda seetõttu, et ECR fraktsiooni kuulub Poola valitsev partei, EPP fraktsiooni aga Poola opositsioonipartei. Need kaks parteid on kibedad vastased ja on ebatõenäoline, et nad sooviksid EL-i tasandil koostööd teha.

Teine asi, mida on raske ette teada, on see, mida võivad teha uued parteid või Euroopa Parlamendi liikmed, kes ei ole fraktsioonidega seotud. Näiteks, kui oleks olemas konservatiivne väärtustevastane koalitsioon, on võimalik, et mõned Euroopa Parlamendi liikmed parteidest, mida võib tõenäoliselt väärtustevastaseks pidada, võivad tahta ühineda nendega või fraktsioonidega, mis on osa sellest koalitsioonist. Samuti võib olla uusi parteisid, kellel on väärtustevastased tegevuskavad, nagu näiteks Hispaania Vox, mis otsustab peale valimisi ühineda olemasoleva fraktsiooniga. Mainisime neid küsimusi, kus meie arvates on need võimalused asjakohased. {{/hidden-3}}

Uuri lisaks:

Mida täpselt Euroopa Parlament teeb ja miks see nii tähtis on? Loe seda.

Need võivad olla kõige tähtsamad Euroopa Parlamendi valimised üldse. Miks? Vaata seda.

Vasta meie küsimustikule, et näha, miks peaksid Euroopa Parlamendi valimistel hääletama.

Kui sul on kõik selge, oled valmis sukelduma meie #Vote4Values jälgijasse.