Tech & Rights

#Vote4Values: Euroopa Parlamendi tutvustus

Nii mõjutab Euroopa Parlament sinu elu ja sellepärast peaksid oma häält kasutama ja hääletama selle esindaja poolt, keda tahad.

by Israel Butler

Miks on Euroopa Parlament oluline?

Euroopa Parlament ei toimi sama moodi kui riikide parlamendid. Mis puutub EL-i, siis need volitused, mis on riiklikul tasandil tavaliselt jagatud parlamendi ja valitsuse vahel, on seal jagatud hoopiski kolme institutsiooni vahel: nõukogu, komisjoni ja Euroopa Parlamendi.

Komisjon vastutab uute õigusaktide ja poliitikate esitamise eest. Kuigi valitsusel on võimalik esitada ettepanekuid uute õigusaktide kohta, teeb seda tavaliselt peaaegu alati komisjon. Komisjon vastutab ka kehtivate õigusaktide rakendamise eest. Näiteks kui riik rikub EL-i õigust, võib komisjon selle kohtusse suunata. Komisjonil on president, tema all (pärast Ühendkuningriigi lahkumist) 26 volinikku, kes kõik vastutavad konkreetse küsimuse eest. Komisjoni presidendil ja tema volinikel on suur mõju selle üle, milliseid seaduseid ja poliitikaid tehakse ning kui kui agressiivselt tegeleb komisjon riigiga, mis reegleid rikub.

Nõukogu koosneb iga riigi valitsuse ministritest. Kui komisjon esitab ettepaneku uute õigusaktide või poliitikate kohta, on nõukogu ja Euroopa Parlamendi ülesanne neis orienteeruda ja teha muudatusi. On mõned valdkonnad, kus Euroopa Parlamendil ei ole võrdset sõnaõigust, nagu näiteks välispoliitika, millega tegeleb nõukogu. Kuid enamiku teemade puhul on Euroopa Parlamendil sama palju võimu kui nõukogul, et muuta või täielikult eemaldada komisjoni poolt esitatud seadusi ja poliitikat. Euroopa Parlamendil on ka sõnaõigus EL-i eelarve üle.

Euroopa Parlament ei ole vaid seadusandja rollis. Euroopa Parlament on oluline ka selle tõttu, et tal on mõjuvõim selle üle, kes saab ametisse komisjonis, sealhulgas selle presidendiks. Teoreetiliselt nimetavad komisjoni presidendi riiklikud valitsused nõukogus. Kuid alates viimastest 2014. aastal toimunud valimistest on toiminud mitteametlik kokkulepe, mille kohaselt iga fraktsioon valib oma kandidaadi komisjoni presidendi kohale. Seda kutsutakse ka spitzenkandidati protsessiks. Lisateavet selle kohta saab siit. Mõte seisneb selles, et nõukogu nimetab komisjoni presidendiks selle fraktsiooni kandidaadi, millel on pärast valimisi kõige rohkem kohti.

Mis on fraktsioonid – kas Euroopa Parlamendis pole parteisid, nagu riiklikus poliitikas?

Kuigi tegemist on Euroopa valimistega, on peaaegu kõik häälte nimel võistlevad parteid riikides olevad parteid. Peale valimisi jagunevad Euroopa Parlamendi liikmed erinevatesse fraktsioonidesse. Need fraktsioonid toimivad sarnaselt riikide parlamentide parteidega – parlamendiliikmetel peaks olema sarnased ideaalid ja nad peaksid töötama ja hääletama koos. Kuid erinevalt paljudest riiklikest parlamentidest ei saa Euroopa Parlamendi liikmeid sundida oma fraktsiooniga koos hääletama.

Praeguses Euroopa Parlamendis on kaheksa fraktsiooni, mis ulatuvalt poliitiliselt vasakäärmuslikest paremäärmuslikeni. Euroopa Parlamendi liikmed jaotavad end fraktsioonidesse pigem oma poliitiliste eelistuste, mitte oma rahvuse alusel. Allpool esitatud numbrid kajastavad olukorda, nagu see oli käesoleva aasta veebruari alguses.

Näiteks need Euroopa Parlamendi liikmed, kes kuuluvad paremtsentristlikesse parteidesse riikides, nagu näiteks Partido Popular Hispaaniast või kristlikud demokraadid Saksamaalt, istuvad enamasti paremtsentristlikus Euroopa Rahvapartei fraktsioonis (EPP). Euroopa Rahvapartei on praegu 217 kohaga suurim fraktsioon Euroopa Parlamendis. Samamoodi istuvad riikides vasaktsentristlikesse parteidesse, nagu Partito Democratico Itaaliast või Partido Socialista Portugalist, kuuluvad Euroopa Parlamendi liikmed vasaktsentristlikus Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioonis (S&D). See on praegu 186 kohaga teine suurim fraktsioon Euroopa Parlamendis. Eeldatakse, et mõlemad fraktsioonid kaotavad valimistel kohti.

Ülejäänud kuus fraktsiooni on:

Euroopa Konservatiivid ja Reformistid (ECR)

{{#open-1}}Vaata lisaks{{/open-1}}

{{#hidden-1}}Sellesse fraktsiooni kuulub segu paremtsentristlikest ja euroskeptilistest parteidest ning sisaldab Ühendkuningriigi Konservatiivset parteid ja Poola Õiguse ja Õigluse parteid (PiS). Sellel fraktsioonil on praeguses Euroopa Parlamendis 75 kohta.{{/hidden-1}}

Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon (ALDE)

{{#open-2}}Vaata lisaks{{/open-2}}

{{#hidden-2}}Sellesse fraktsiooni kuuluvad tsentristlikud parteid, mis kipuvad olema sotsiaalselt ja majanduslikult liberaalsemad ja toetavad suuremat EL-i integratsiooni. See fraktsioon sisaldab D66’t Madalmaadest ja Suomen Keskusta’t Soomest. Sellel fraktsioonil on praegu Euroopa Parlamendis 68 kohta.{{/hidden-2}}

Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete/Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon (GUE-NGL)

{{#open-3}}Vaata lisaks{{/open-3}}

{{#hidden-3}}Sellesse fraktsiooni kuuluvad riigisisesed parteid, mis on poliitiliselt vasakäärmuslikud, ning sisaldab Syriza’t Kreekast ja Sinn Féin’i Iirimaalt. Sellel fraktsioonil on praegu Euroopa parlamendis 52 kohta.{{/hidden-3}}

Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon (Greens-EFA)

{{#open-4}}Vaata lisaks{{/open-4}}

{{#hidden-4}}Sellesse fraktsiooni kuuluvad riikide rohelised parteid aga ka parteid, mis esindavad piirkondlikke huve (näiteks Šotimaa ja Kataloonia huve). Sellel fraktsioonil on praegu Euroopa Parlamendis 52 kohta.{{/hidden-4}}

Vaba ja Otsedemokraatliku Euroopa fraktsioon (EFDD)

{{#open-5}}Vaata lisaks{{/open-5}}

{{#hidden-5}}Sellesse fraktsiooni kuuluvad riigisisesed parteid, mis kipuvad olema euroskeptilised ja on sageli paremäärmuslikud, ning sisaldab Viie Tähe Liikumist Italiast, Iseseisvusparteid Ühendkuningriigist ja Saksamaalt Alternatiivi Saksamaale. Selle fraktsiooni käes on praegu 41 kohta. See fraktsioon lõpetab peale valimisi oma tegutsemise. Viie Tähe Liikumine üritab luua selle asemel uut fraktsiooni.{{/hidden-5}}

Rahvaste ja Vabaduste Euroopa fraktsioon (ENF)

{{#open-6}}Vaata lisaks{{/open-6}}

{{#hidden-6}}Sellesse fraktsiooni kuuluvad paremäärmuslikud riigisisesed parteid, nagu näiteks Rahvusrinne (Front National) Prantsusmaalt ja Austria Vabaduspartei (FPÖ)Austriast. Selle fraktsiooni käes on praegu 37 kohta. See fraktsioon lõpetab peale valimis oma tegutsemise. Seda asendab sisuliselt EAPN (vaata allpool).{{/hidden-6}}

Itaalia Matteo Salvini, kelle Lega oli osa ENF-ist, moodustab nüüd uut fraktsiooni, millel nimeks the European Alliance of Peoples and Nations [Euroopa Rahvaste ja Rahvuste Allianss] (EAPN).

{{#open-7}}Vaata lisaks{{/open-7}}

{{#hidden-7}}EAPN asendab sisuliselt ENF fraktsiooni. Eeldatavalt ühinevad sellega kõik ENF-i liikmeks olevad parteid, ning mõned EFDD-i liikmed ja võib-olla isegi mõned parteid ECR fraktsioonist.{{/hidden-7}}

Mõned Euroopa Parlamendi liikmed ja parteid ei kuulu ühessegi fraktsiooni.

{{#open-8}}Vaata lisaks{{/open-8}}

{{#hidden-8}}Mõned Euroopa Parlamendi liikmed ei kuulu üldse ühessegi fraktsiooni. Neid kutsutakse „mitte-seotuteks“ või „fraktsioonilise kuuluvuseta“ parlamendiliikmeteks. Kui Brexit toimub, väheneb Euroopa Parlamendi liikmete koguarv 751-lt 705-le. Kuigi Ühendkuningriigist on 73 parlamendiliiget, on osa nende kohtadest ümber jaotatud teistele riikidele, et võtta arvesse elanikkonna suurenemist.{{/hidden-8}}

Kui sooviksid teada, millises fraktsioonis asuvad parteid sinu riigist, vaata seda linki. Saad sirvida parteisid üle Euroopa Liidu või sisestada partei nime ja teada saada, millisesse fraktsiooni see Euroopa Parlamendis kuulub.

Kuidas fraktsioonid moodustuvad?

Fraktsioonid Euroopa Parlamendis võivad muutuda, eriti valimiste paiku. Vahel liiguvad Euroopa Parlamendi liikmed ühest fraktsioonist teise. Mõnikord luuakse uusi fraktsioone. Näiteks Rahvaste ja Vabaduste Euroopa fraktsioon loodi alles 2015. aastal. Samuti võivad fraktsioonid kohti võita või kaotada valimiste vahel. Näiteks, küsitluste andmete põhjal ja eeldades, et samad riiklikud parteid jäävad samadesse fraktsioonidesse, tundub, et kaks suurimat fraktsiooni, paremtsentristlik Euroopa Rahvapartei ja vasaktsentristlik Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon, hakkavad kahanema.

Euroopa Parlamendi sise-eeskirjade kohaselt peab fraktsiooni moodustamiseks end kirja panema vähemalt 25 Euroopa Parlamendi liiget vähemalt 7-st EL-i riigist. Kui Euroopa Parlamendi liikmed moodustavad fraktsiooni, saavad nad teatud privileege, näiteks lisaaega kõnelemiseks, eelarve haldustoetusteks ja õiguse juhtida läbirääkimisi õigusaktide üle.

On võimalik, et 2019. aasta valimised võivad teatud fraktsioone tõsiselt raputada. Näiteks, eeldusel, et Ühendkuningriik lahkub EL-ist enne valimisi, ei tule Ühendkuningriigist enam Euroopa Parlamendi liikmeid. Praegu on Ühendkuningriigil 73 Euroopa Parlamendi liiget. Nende lahkumisel on suur mõju Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioonile, millel on 75 Euroopa Parlamendi liiget (2019. aasta 4. veebruari seisuga) ja mis kaotab 20 Euroopa Parlamendi liiget Ühendkuningriigi Konservatiivsest parteid ja ühe liikme Põhja-Iirimaa Ulsteri Unionistide Parteist. Võib ette kujutada näiteks seda, et kaotatud kohtade korvamiseks võivad Euroopa Konservatiivid ja Reformistid sarnaste paremäärmuslike ideedega euroskeptilisi parteisid, mis istuvad praegu teistes fraktsioonides, kutsuda endaga ühinema, või moodustama uut võimsat parteid. Kui see juhtub, ei tugenda see mitte ainult Euroopa Konservatiive ja Reformiste, vaid nõrgendaks kolme ülejäänut suurfraktsiooni – Euroopa Rahvaparteid, Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni ja Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni.

Nendest suurtest muutustest hoolimata ei ole meie hinnangul väärtustevastastesse parteidesse kuuluvaid Euroopa Parlamendi liikmeid rohkem kui 30%-i. See tähendab, et endiselt on väga suur enamus Euroopa Parlamendi liikmeid, kes võiksid ühineda, et kaitsta õigusriiki, pluralistlikku demokraatiat ja põhiõigusi. Suundu meie #Vote4Values jälgija lehele, et tutvuda erinevate võimalike koalitsioonidega, mida väärtusipooldavad Euroopa Parlamendi liikmed võiksid moodustada, et meie põhiõigusi kaitsta.

Uuri lisaks:

Mida peame silmas "väärtustevastasusega" ja kust saame oma andmed? Siin on selgituatud meie metoodikat.

Need võivad olla kõige tähtsamad Euroopa Parlamendi valimised üldse. Miks? Vaata seda.

Vasta meie küsimustikule, et näha, miks peaksid Euroopa Parlamendi valimistel hääletama.

Kui sul on kõik selge, oled valmis sukelduma meie #Vote4Values jälgijasse.

#Vote4Values