Tech & Rights

Sea-Watch 3 kapten õigeks mõistetud

Päästelaeva Sea-Watch 3 ja selle kaptenit Carola Racketet ümbritsev poleemika lõhestab taas Euroopas arvamusi. Tema tegude legaalsus aga ei ole kahtluse all.

by Jascha Galaski

Mitu nädalat tagasi päästis Sea-Watch 3 Liibüa ranniku lähistelt 52 migranti. Lähimad turvalised sadamad olid Itaalia saar Lampedusa, ning Malta. Mõlemad keelasid laeval sadamasse siseneda.

Rohkem kui kaks nädalat sõitsid nad sihitult rahvusvahelistes vetes, oodates luba legaalselt sadamasse siseneda.

Alles siis, kui tingimused pardal muutusid ebainimlikuks, kui päästetud hakkasid mõtlema enesetapu sooritamisele, sundis meeskond end sadamasse sisse.

Laeva kapten Carola Rackete arreteeriti, süüdistatuna vastuhakus ja vägivallas sõjalaevade vastu ja tema vastu algatati uurimine immigratsioonile kaasaaitamise suhtes.

Neli päeva hiljem ta vabastati, kergenduseks meile kõigile, kes usume meie õigusesse ja kohustusse aidata hädasolijaid.

Kohtunik mõistab Carola Rackete õigeks

Kohtunik Alessandra Vella pidas Rackete vastuhakku võimudele õigustatuks, kuna tal oli kohustus päästa merel elusi.

Itaalia kohtunik väitis, et Lampedusa sadam oli õige valik, kuna Liibüa ja Tuneesia ei ole turvalised sadamad.

Teised turvalised sadamad, nagu näiteks Prantsusmaa, Malta või Maroko, on lihtsalt liiga kaugel ja vastavalt rahvusvahelisele mereõigusele tuleb päästetud inimesed viia lähimasse turvalisse sadamasse.

Kogu EL-i kollektiivne ebaõnnestumine

See, mis juhtus Sea-Watch 3 ja teiste päästelaevadega, oli kogu EL-i kollektiivne ebaõnnestumine. Dublini määrus, mis sätestab milline liikmesriik vastutab uute tulijate varjupaigataotluse eest, paneb suure osa koormast Itaaliale, mis ei ole õiglane.

Vajame teistelt liikmesriikidelt rohkem solidaarsust. Liitlasvägede mõistet, mis põhineb liikmesriikide vabatahtlikul osalusel migrantide ümberpaigutamisel, on rakendatud laevade kaupa. Pikas perspektiivis tuleb EL-il aga kehtestada selged ja õiglased laevalt mahatuleku ja ümberpaigutamise mehhanismid.

2012. aastal sai Euroopa Nobeli rahupreemia oma panuse eest inimõiguste edendamisele. Need õigused kehtivad igaühele ja need ei peatu Euroopa välispiiridel.