Rumeenia hakkab korruptsiooni omaks võtma nagu ei kunagi varem

Rumeenia valitsuse ettepanek anda armu korrumpeerunud poliitikutele ähvardab veelgi õõnestada õigusriigi põhimõtet ja vihastada välja kodanikke, kes ausalt öeldes, saavad liiga palju harjutada oma õiguste ja demokraatia eest protestimist.

Rumeenia võttis käesoleval kuul üle Euroopa Liidu Nõukogu roteeruva eesistumise – esimene kord tüüri juures – mis andis talle võimu, et seada liidu poliitilisi eesmärke järgmise kuue kuu jooksul ja ka pärast seda. Kuid positsioon toob endaga kaasa ka Bukaresti valitsuse põhjalikuma kontrolli sel ajal kui EL-i ametnikud ja inimõiguste ja demokraatia kaitsjad tõstavad lärmi ohu üle põhiõigustele ja õigusriigi põhimõtetele.

Amnestia semudele

Ja neile on just antud uus põhjus muretsemiseks: selle kuu alguses teatas justiitsminister Tudorel Toader, et valitsus valmistab ette erakorralist dekreeti, millega tühistatakse varasemad süüdimõistvad kohtuotsused korruptsioonis poliitikute ja muu eliidi vastu ja mis piirab või lõpetab käesolevad uurimised. Valitsus väidab, et dekreet antakse välja selleks, et teha ruumi ülerahvastatud vanglates, kuid on raske ette kujutada, kuidas nende inimeste süüdimõistvate otsuste tühistamine, kellel sageli vanglat vältida õnnestub selle eesmärgi saavutab.

Kuid see kustutab paljude eliitide kriminaalkaristuse, andes neile mitte ainult puhta lehe, vaid ka õigusliku võime taas avalikku ametikohta pidada (süüdimõistetud kurjategijad on seadusega keelatud valitsuses töökohti pidada). See on Rumeenia valitseva partei juhi Liviu Dragnea jaoks suurepärane uudis. Ta oleks ilmselt ka peaminister kui ta ei oleks korruptsioonis süüdi mõistetud. Tema puhul oli tegemist hääletuspettusega, mis on just selline taust, mida tahta demokraatiat juhtivalt isikult. On kuulujutt, et kui dekreet peaks muutuma seaduseks on ta amnestia saajatest esimeste hulgas. Nii et vaata ette, Rumeenia demokraatia!

Dragnea juhtum õõnestab tegelikult valitsuse ettekäänet amnestia dekreedile: ta kandis täpselt null päeva vanglakaristust kuritegude eest, mis oleks võinud talle aastaid vabadusekaotust tähendada. On tõsi, et teistele korrumpeerunud poliitikutele on määratud mõne aasta pikkused karistused, kuigi nemad vabastatakse sageli varem tingimisi. Üks altkäemaksu eest süüdi mõistetud poliitik kandideeris isegi Bukaresti linnapeaks, hoolimata neljaaastase vanglakaristuse kandmisest. Riigis, kus on kümneid tuhandeid vange, on naeruväärne väita, et amnestia korrumpeerunud poliitikutele, isegi kui neid on sadu, on õiguspärane viis vangikambrite vabastamiseks.

Räpane, kuid paranev olukord

Dekreet on praegu eriti masendav. Hoolimata korruptsiooni ulatusest Rumeenias on riik viimastel aastatel selle vastu võitlemisel tõelisi edusamme teinud. Sadu ametnikke – parlamendiliikmeid, valitsuse ministreid, linnapäid, kohtunikke ja prokuröre – on kohtu alla antud. Euroopa Komisjon on isegi viidanud Rumeenia korruptsioonivastasele ametile kui ühele EL-i viiest parimast.

Kõnealune asutus on riiklik korruptsioonivastane direktoraat (DNA). 2002. aastal loodud, vastutab see korruptsiooniga seotud kuritegude uurimise ja nende eest vastutusele võtmise eest, ning sel on olnud palju tööd. Laura Codruta Kovesi asus asutust juhtima 2013. aastal ning kiiresti tõstis töötajate arvu ning uurimiste intensiivsust. Ainuüksi 2014. aastal andis amet edukalt kohtu alla kümneid linnapeasid, viit parlamendiliiget, kaht endist ministrit ja endise peaministri. Vastutusele võeti ka sadu kohtunikke ja prokuröre. Kovesil oli 90% süüdimõistmise määr mõnede riigi kõige võimsamate ja sidemetega süüdistavate vastu ning rumeenlased märkasid seda: 2015. aasta küsitluse kohaselt ütles 60 protsenti rumeenlastest, et nad usaldavad DNA-d, samal ajal kui vaid 11% ütles, et nad usaldavad parlamenti. Järgmisel aastal saavutas Kovesi büroo süüdimõistva otsuse nelja linnapea, kolme valitsuse minstri, piirkondliku kohtuniku, Euroopa Parlamendi liikme ja kuue parlamendiliikme, sealhulgas Dragnea vastu.

Ütlematagi on selge, et Kovesi ilmselt ei leidnud valitsuses palju sõpru, kuid ta leidis vaenlasi. Eelmise aasta veebruaris alustas justiitsminister Toader – jah, see justiitsminister Toader – menetluse Kovesi eemaldamiseks, ja juuliks oli ta läinud. Tema asendaja pidas vastu pool aastat, enne kui lahkus poliitikute ja valitsusmeelse meedia poolt loodud vaenuliku töökeskkonna tõttu. See aitas tõenäoliselt kaasa Rumeenia kohale Transparency Internationali 2018. aasta korruptsiooni tajumise indeksis: 25. riik 28 EL-i riigi hulgas. Kui amnestia dekreet vastu võetakse, ootab Rumeeniat järgmise aasta indeksis veelgi halvem koht, kuigi tõenäoliselt konkureerib temaga viimase koha nimel Bulgaaria, Kreeka ja Ungari.
.

See ei ole vaid Rumeenia probleem

Mitmes mõttes tundub Rumeenia uus korruptsiooniseadus olevat palli oma väravasse löömine. See kuulutati välja just siis, kui riik oli tähelepanu all EL-i eesistujariigina, hoiatuste järel EL-ilt oma kohtusüsteemi sõltumatuse ja valitsusväliste organisatsioonide vabaduse üle. Kuid see on vähem üllatav, arvestades seda kui julmalt on teised EL-i riigid, nimelt Ungari ja Poola, täielikult ignoreerinud EL-i seaduseid ja väärtusi, ning minimaalsete tagajärgedega (vähemalt seni). Ja nagu see, mis toimub Ungaris ja Poolas, on Rumeenia korruptsioon EL-i hõlmav probleem. Rumeenia vastutab korraliku osa eest korruptsioonile kaotatud arvestuslikust 904 miljardist eurost EL-is iga aasta. Veelgi otsesemalt on mitmed Rumeenia korruptsiooni juhtumid kaasanud EL-i rahaliste vahendite pettust ja väärkasutamist, sealhulgas üks Dragnea vastu olev juhtum, kuid mitte see, mille eest ta süüdi mõisteti – ta on olnud üsna hõivatud tegelane).

Kuna Rumeenia on EL-i laua otsas, on hea aeg teistel liikmesriikidel olla vähem viisakas ja avaldada survet valitsusele täielikult taastada õigusriigi põhimõtted ja võtta korruptsioonivastast võitlust tõsiselt. Praegu aga näib, et Rumeenia eesistumine algas järjekorse tagasilöögiga Rumeenia kodanikele, keda nende valitsus on korduvalt reetnud.

Pead sisu nägemiseks nõustuma kolmandate osapoolte küpsistega.