Democracy & Justice

Sloveenia: uus valitsus võtab sihikule VVOd ja meedia

SDSi ja Janez Janša poolt juhitud kolmas valitsuse esimesel kuul võttis valitsuse kommunikatsiooniamet keskse rolli, sihtides valitseva partei jaoks suurimaid kahtlusaluseid: valitsusväliseid organisatsioone, meediat ja ajakirjanikke.

by Brankica Petković
Prime Minister Janša as depicted on the cover page of Mladina weekly. (© Mladina)

„Valitsusväliste organisatsioonide mahasurumise uus laine on alanud“ ja „Koroonaviiruse vastase võitluse varjus võetakse valitsusvälistelt organisatsioonidelt raha ära“ on kahe hiljutise artikli pealkirjad Sloveenia päevalehtedes „Delo“ ja „Dnevnik“. Ärev toon peegeldab valitsusasutuste hiljutist katset peatada Sloveenia valitsuväliste organisatsioonide poolt organiseeritud projektide rahastus. Need projektid olid juba heaks kiidetud ja nende eesmärk oli tõsta teadlikkust haavatavate rühmade, kaasarvatud pagulaste, võõrtöötajate ja inimakaubanduse ohvrite olukorrast. Samuti edendavad need meediakirjaoskust ja üritavad võidelda desinformatsiooniga. Lisaks ühendavad artiklid olukorda valitseva parempoolse partei SDSi tegevuskava ja parteiametnike ja meedia retoorikaga, mis süstemaatiliselt kujutab valitsusväliseid organisatsioone parasiitlike vasakpoolsetena, kelle juurdepääs riiklikele vahenditele tuleb läbi lõigata.

On selge, kellest saavad uue valitsuse rünnakute sihtmärgid

Sloveenias tuli võimule uus valitsus, mida juhtis peaminister Janez Janša ning mida domineeris tema parempoolne partei SDS 13. märtsil 2020. aastal, vaid päev pärast seda, kui riigis kuulutati ametlikult välja koroonaviiruse epideemia. See asendas keskvasakpoolse vähemusvalitsuse peale endise peaministri Marjan Šareci tagasiastumist. See on Janša kolmas ametiaeg peaministrina. Poliitiline tegevuskava, mida rakendati aastatel, mil partei võimul oli, kuid ka siis, kui oldi opositsioonis, pani aluse sellele, kellest saavad selle mahasuruva ja laimava retoorika seekordsed sihtmärgid.

Janša valitsuse esimesel võimul oldud kuul võttis valitsuse kommunikatsioonibüroo keskse rolli valitsusväliste organisatsioonide, meedia ja ajakirjanike sihikule võtmisel. Samal ajal on Janša oma sihtmärkide ründamiseks kasutanud oma Twitteri kontot.

Valitsus üritab tagasi krabada valitsusvälistele organisatsioonidele antud toetusi, väites, et raha on vaja COVID-19 vastu võitlemiseks

Need rünnakud vallandas 107 000 eurot, mille valitsuse kommunikatsioonibüroo andis eelmise valitsuse ajal 15 valitsusvälisele organisatsioonile 16 projekti tarbeks, eelarvetega vahemikus 5000–9000 eurot. Nende projektide hulgas oli üks, mis oli mõeldud keskkooliõpilaste teavitamiseks rände mitmekülgsetest aspektidest ja solidaarsuse julgustamiseks, mis hõlmas töötubasid, kus noored sisserändajad, pagulased ja varjupaigataotlejad kõnesid pidasid. Projekt, mille eelarve on 7000 eurot, on jätkuks eelmistele rahuinstituudi (valitsusväline uurimisinstituut, mis on sageli olnud sihtmärgiks SDS-meelsele meediale, parteiametnikele ja toetajatele) sarnastele tegevustele. Projektide rahastamise lepingud olid juba allkirjastatud, kuid riigikantselei uus direktor saatis neile kõigile lisad lepingute lõpetamise kohta. Riigikantselei püüdis seda selgitada, väites, et koroonaviiruse pandeemia ajal on raha vaja muuks otstarbeks, kuna valitsusväliste organisatsioonide projektitegevusi ei saa karantiini tõttu niikuinii rakendada. Mitmed valitsusvälised organisatsioonid väljendasid avalikku vastuseisu selle meetme vastu, samal ajal kui VVOde katusorganisatsioon CNVOS soovitas oma liikmetel lisale mitte alla kirjutada. Peaminister kasutas oma sotsiaalmeedia kontosid, et sildistada VVOsid vasakpoolsete parteide „partneriteks“ ja väitis, et nad rikastuvad töökate maksumaksjate arvelt. Valitseva partei poolt juhitava igal nädalal väljaantava ajakirja kaanel ilmusid pildid neljast mehest, sealhulgas VVOde esindajatest, pealkirja all „Nemad thavad raha endale, mitte võitluseks COVID-19 vastu.”

VVOde katusorganisatsioon võitleb vastu

CNVOS on vastandunud manipuleerivale andmete esitamisele valitsusväliste organisatsioonide riikliku rahastamise asjus SDSi esindajate ja parteiga seotud meedia poolt, ning regulaarselt kaasajastab kontrollitud andmeid oma veebisaidil. CNVOS tõstis häält, kui 2018. aasta valimiskampaania ajal ähvardas SDSi ametnik vähendada riiklikku rahastamist valitsusvälistele organisatsioonidele siis, kui partei võimule saab.

Erinevalt teistest erinevaid sektoreid esindavatest katusorganisatsioonidest Sloveenias ei kutsunud uus valitsus CNVOSi osalema konsultatsioonides seadusandluse kohta, mis tutvustavad toetusskeeme tööandjatele ja töötajatele, ning teistele elanikkonna osadele, et pandeemia tagajärgedega toime tulla. Sellegipoolest õnnestus CNVOSil vestlusse kaasata valitsusväliste organisatsioonide seisukohad ja mõjutada lahendusi oma liikmesorganisatsioonide kaudu, mis on pandeemiavastase võitlemisega otseselt seotud.

Valitsus tahab rahastuse ära lõigata pandeemiaga võitlemise ettekäände varjus

Ei ole selge, mis saab teiste VVOde poolt organiseeritud projektide riikliku rahastamisega ning millisel määral teostab SDS 2018. aasta valimiskampaania ajal tehtud ähvardusi rahastamist vähendada. Riigi kulutused on nüüd piiratud ning 2020. aasta riigieelarve muudatusi parasjagu arutatakse. Selle konkreetne eesmärk oleks edasi lükata või tühistada rahastamine, mis ei aita võidelda koroonaviiruse pandeemiaga. Kuigi need vähendamised võivad mõnel juhul mõistlikud olla, on see ka kasulik suitsukate, et vähendada rahastamist VVOdele, mida peetakse valitseva partei plaanidega vastuolus olevaks.

Selle näiteks on riikliku rahastuse vähendamine VVOle PIC, mis pakub varjupaigataotlejatele õigusnõustamist. Valitsuselt oodatakse kaasrahastamist selleks juba eraldatud vahenditest Euroopa Liidu Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist (AMIF). 1. aprillil aegus leping siseministeeriumi ja PIC vahel ning lepingu pikendamise või uue pakkuja valimise menetlust ei ole veel algatatud. Lisaks on valitsus peatanud varjupaigataotluse menetluse osana seaduses kehtestatud meetmetest, et toime tulla koroonaviiruse levikuga.

Mürgine keskkond ajakirjanike jaoks

Aprillis alguses vastas riigikantselei Euroopa Nõukogu ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse platvormi raportitetele. Platvormi poolt avaldatud hoiatuses märgitakse peaminister Janša sotsiaalmeediakasutust Sloveenia avalik-õigusliku ringhäälingu Radiotelevizija Slovenija süüdistamiseks valitsuse kohta valede levitamises ja selleks, et teha varjatud ähvardusi selle rahastamise kohta. Janša ütles märtsis Twitteris: „Ära levita valesid, TV Slovenia uudistesaade. Maksame teile, et te neil aegadel meid informeeriks, mitte ei eksitaks avalikkust. Ilmselt on teid liiga palju ja teile makstakse liiga hästi.“ See oli Janša reaktsioon peale seda, kui TV Sloveenia edastas intervjuu ametiühingu esindajaga, kes kritiseeris valitsuse otsust tõsta ministrite ja riigisekretäride palkasid.

See ei ole isoleeritud avaldus peaministrilt. RTV Sloveneenia oli Janša ja teiste SDSi ametnike laimavate väidete sihtmärk, kui nad veel opositsioonis olid, kutsudes kodanikke üles litsentsitasude maksmist lõpetama. Sloveenia ajakirjanike liit ja avalik-õigusliku ringhäälingu juhtkond vastasid avalikult peaministri avaldusele, kirjeldades seda ohuna meediavabadusele ja avaliku meedia sõltumatusele. Kõige viimatise sammuna asendas uus valitsus 16. aprillil valitsuse esindajad avalik-õigusliku ringhäälingu järelevalvenõukogus.

Vastuses, mis esitati Euroopa Nõukogu platvormile Sloveenia alalise esinduse poolt Euroopa Nõukogus, ja mis valmistati ette riigikantselei poolt, väidetakse, et Euroopa Nõukogu peaks tähelepanu pöörama laiemale meediaolukorrale Sloveenias, kaasa arvatud ajaloolistele faktidele meediaturu arengus. Selles öeldakse, et „suurel osal Sloveenia peavoolu meedial on juured endises kommunistlikus režiimis ning isegi 1990. aastate lõpus olid peatoimetajate positsioonidel endised kurikuulsa julgeolekuteenistuse UDBA liikmed.“ Kuid vastuses ei mainita 2015. aastal SDSi esindajate poolt loodud meediagruppi. Seda meediagruppi on rahaliselt toetanud Ungari peaministri Viktor Orbaniga seotud Ungari ärimehed. Mitmed riiklikud telekanalid, trüki- ja võrguväljendid ja enam kui tosin kohalikku ja piirkondlikku võrgumeedia väljaannet rühmas toimivad SDSi propaganda, desinformatsiooni, vaenukampaaniate väljunditena, iseäranis internetis, mis põhinevad islamofoobial ja antisemitismil, kuid on suunatud ka inimõiguste kaitsjatele, kriitilistele ajakirjanikele ja avaliku teenistuse meediale. Need kampaaniad kasutavad oma sihtmärkida hirmutamiseks ka eraandmeid ja perekondlikke sidemeid.

Praegune siseminister oli enne kabinetti nimetamist meediagrupi direktor, ning praegune valitsuse kommunikatsioonibüroo direktor oli varem SDSi poolt toetatud meediagruppi kuuluva telekanali ja internetimeediaväljaande peatoimetaja.

Ajakirjanike laimamine ja ähvardamine

Ajakirjanikke, kes paljastasid SDSiga seotud meediagrupi vastuolulise omandimudeli ja rahastamise, ahistati ja ähvardati sel ajal, kui toimusid läbirääkimised uue valitsuskoalitsiooni üle SDSi juhtimisel. Ajakirjanik, kes esitas valitsusele teabevabaduse taotluse, et saada teavet äsja asutatud COVID-19 vastu võitlemise eest vastutava kriisiohjamise peakorteri toimimise ja struktuuri kohta, ei saanud standardvastust, vaid teda rünnati hoopiski laimavate väidetega selle asutuse sotsiaalmeediakontol. Sellele järgnes laimukampaania SDSiga seotud meedias ja anonüümne tapmisähvardus ajakirjanikule. Rahvusvaheline Pressiinstituut (IPI) hoiatas, et „Sloveenia ajakirjanikud tegutsevad üha mürgisemas õhkkonnas“ ning kutsus uut valitsust üles tagama ajakirjanike õigust töötada kriisi ajal ilma hirmuta. Seitse rahvusvahelist meediavabaduse organisatsiooni saatsid ühiselt sarnase pöördumise. Kui riiklik pressiagentuur STA avaldas raporti rahvusvahelise meediavabaduse organisatsiooni kirja kohta, süüdistas peaminister Janša STAd „võltsuudiste ventilaatorina“ töötamises.

Ähvarduste päritolu meedia poliitilisele sõltumatusele

Sloveenia meediasüsteemil on palju puudusi ning sel puudub piisav meediapoliitika ja reguleeriv raamistik, et kaitsta avalikku huvi meedia vastu ja pakkuda toetavat keskkonda professionaalsele ajakirjandusele ja meediapluralismile. Euroopa Liidu poolt rahastatud meediapluralismi seire (MPM) Euroopa University Institute’i meediapluralismi ja meediavabaduse keskuses asetab Sloveenia koos paljude teiste ELi liikmesriikidega nende riikide kategooriasse, millel on enamikus näitajates keskmine oht meediapluralismi ohustamiseks. Meedia poliitiline sõltumatus on ala, kus 2015. ja 2017. aastal tuvastati Sloveenia meediapluralismi raportites suur oht. Vastavalt MPMi hinnangule on see kolme suure probleemi tagajärg. Esiteks, kahe avalik-õigusliku ringhäälingu RTV Slovenia juhtorgani liikmed määrab parlament või valitsus (mille kehtestas Janša valitsus 2005. aastal). Teiseks, peamine pressiagentuur STA on riigi omanduses, ning kolmandaks, riigis on meediagrupp (mis koosneb telekanalist, võrgu- ja trükimeediast), mis on tihedalt seotud riigi suurima partei SDSiga.

Meediatööstuse ühendused, ajakirjanike liit ja sõltumatute eksperdid Sloveenias on kritiseerinud eelmisi valitsusi selle eest, et nad ei juurutanud poliitikamuudatusi, et säilitada professionaalne ajakirjandus ja kaitsta meediapluralismi.