Kavandatavad muudatused ohustavad vaadete vaidlustamise ja ametivõimude kritiseerimise vabadust
Avalikkuse teavitamise seaduse muudatused, mille parlamendi kultuurikomisjon esitas 2. jaanuaril, ohustavad vabadust arutada ajalugu ja kritiseerida Leedu ametiasutusi. Samuti annavad need riigile laialdased volitused keelata meedial teavet levitada. Nende muudutatuste alus on ebamäärane, sihile võetakse teave, mis on „suunatud riikliku julgeoleku vastu“.
Muudatuse eelnõu eesmärk on blokeerida teabe avaldamine avalik-õiguslikus meedias, kui see „püüab moonutada Leedu Vabariigi ajaloolist mälestust, soodustab usaldamatust ja rahulolematust riigi ja selle institutsioonide, demokraatliku süsteemi ja/või sõjaväega, püüab laiendada rahvuslikku ja kultuurilist jagunemist, nõrgestab rahvuslikku identiteeti ja kodanikuaktiivsust, õõnestab kodanike tahet kaitsta oma riiki või muul viisil mõjutab demokraatiat, valimisi või parteisüsteemi viisil, mis on vastuolus riikliku julgeoleku huvidega.“
Muudatused väljendusvabaduse standarditega kokkusobimatud
Leedu inimõiguste järelevalve instituudi andmetel (HMRI) ei ole kavandatavad muudatused kooskõlas põhiseaduses sätestatud väljendusvabaduse standarditega ning on samuti vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Muudetud seadus võimaldaks ametiasutustel põhjendamatult piirata väljendusvabadust ja avalikku arutelu ajaloolistel, poliitilistel, kultuurilistel ja muudel olulistel avalikel küsimustel. See piiraks ka õigust kritiseerida riigiasutusi ja võib takistada avalikkuse juurdepääsu poliitilistes küsimustes sisalduvale teabele ja teistele üldist huvi pakkuvatele küsimustele.
HRMI sõnul on „riigiasutuste kriitika alati seotud rahulolematuse väljendamisega nende toimimise või konkreetsete tegude suhtes. Mõnel juhul on see seotud nende asutuste vastu usaldamatuse väljendamisega selliste asjade tõttu nagu ebakompetentsus, huvide konflikt jne. Kavandatava üldise keelu vastu võtmine tekitaks olukorra, kus igasugust kriitikat, mis näeb riigiasutusi negatiivses valguses, võiks süüdistada nende „umbusalduses“ Leedu või selle institutsioonide vastu.“
Leedu põhiseadus lubab selgesõnaliselt kriitikat
Põhiseaduses sätestatakse selgesõnaliselt õigus olla riigiasutuste suhtes kriitiline ja keelab tsensuuri sellise kriitika vastu. Selle õiguse tähtsust rõhutas ka Euroopa Inimõiguste Kohus, kes rõhutas, et demokraatlikes riiikides peaks meedia kontrollima valitsuse tegevust või tegevusetust ning seda peaks omakorda kontrollima avalik arvamus. Lisaks sellele ei ole meedial mitte ainult õigus levitada sellist teavet poliitilistes küsimustes, vaid ka avalikkusel on õigus seda saada.
Oma pöördumises parlamendikomisjonidele soovitas inimõiguste järelevalve instituut need muudatusettepanekud täielikult välja jätta.