Aga kui sul on rohkem õnne olnud ja sa oled neid juba piisavalt lugenud, siis siin on kiire loo kokkuvõte. Meedia raportite kohaselt on tehnoloogia start-up Clearview AI kraapinud enam kui kolm miljardit näopilti internetist, kaasa arvatud sellistelt sotsiaalmeedia saitidelt nagu YouTube, Facebook, Instagram ja Twitter. Nad tegid seda ilma saamata luba ei kasutajatelt ega ettevõtetelt. Nad on ka arendanud näotuvastuse rakenduse, mis suhtleb nende varastatud fotode andmebaasiga. Tuleb välja, et kui teed inimesest pilti (osaline pilt näost võib olla piisav) ja kontrollid seda Clearview andmebaasis, saad näha avalikke fotosid sellest inimesest koos linkidega sellest, kus need fotod ilmusid. Isegi siis, kui need fotod on 20 või 30 aastat vanad.
The New York Times mainib isegi tehnilist võimalust kombineerida Clearview programmi liitreaalsuse prillidega, mis võimaldaks Clearview tellijatel identifitseerida ja uurida iga nähtava inimese tausta reaalajas. Protestijate, atraktiivsete inimeste tausta tänaval, kelle iganes.
Start-upi sõnul kasutas Clearview AI’d 2019. aastal enam kui 600 õiguskaitseasutust ja nad on andnud selle kasutada ka käputäiele erafirmale. Lähitulevikus kavatsevad nad jätkata agressiivset reklaamimist USA politseiosakondadele, samuti kavatsevad nad laieneda veel vähemalt 22 riiki.
Kas juba hakkas hirm? Ei? Arvad, et EL-i kodanikuna oled selliste privaatsust rikkuvate jätiste eest kaitstud, kuna sa ei lahku vanalt healt kontinendilt? Kahjuks ei pruugi sul nii palju õnne olla. Ettevõte tahab oma teenuseid laiendada EL-i, potentsiaalsete partneritena näiteks Itaalia, Kreeka ja Madalmaad. Praegusel hetkel ei ole selge, kas Clearview on rikkunud Euroopa seadusi. Kui nad on korjanud fotosid EL-i kodanikelt, võib nende tarkvara rikkuda EL-i isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 lõiget 14, mis kõneleb biomeetriliste andmete töötlemisest. Kuid nende õiguslik seisund on praegu üsna ebaselge ja Euroopa Komisjon on öelnud vaid seda, et nad jälgivad ajakirjanduse raporteid ja nad konsulteerivad EL-i andmekaitse asutustega.
Ajakirjanduse raportite jälgimisest ilmselgelt ei piisa. Euroopa Komisjon peab tegutsema, pigem varem kui hiljem. Clearview ja sarnase interneti koorimise strateegiaga ettevõtted on meile kõigile selgeks ohuks.
Tahame elada ühiskonnas, kus meil on võimalik välismaailmas vabalt liikuda ja tegutseda. Me ei taha, et keegi, isegi mitte riigiasutused, meid pidevalt jälgiksid kui avalikes kohtades ilmume.
Mitte liiga ammu tundus, et Euroopa Komisjon mõistis meie tahet elada vabas ühiskonnas. Ta kavatses vähemalt preaguseks keelata näotuvastamise tehnoloogia. Kuid kavandatav keeld on eemaldatud viimasest nende tehisintellekti puudutavast eelnõust. Vähim, mida nad peaksid tegema, on see sinna tagasi panna.